TalTechi teadlaste nutikas süsteem vähendab oluliselt Viimsi reostust

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja sensoritel põhineva süsteemi, mis suudab sademeveest kinni püüda suurema osa reostusest enne selle jõgedesse või merre jõudmist. Mudelkatsetused näitasid, et nutikas lahendus võib vähendada loodusesse kanduvat mustust kuni 80 protsenti.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uurijate väljatöötatud uus sademeveesüsteemi juhtimise lahendus pakub tõhusat viisi, kuidas vältida tänavatelt pärineva reostuse sattumist looduskeskkonda. Süsteem, mida katsetati 270 hektari suurusel Viimsi valla valgalal, suudab reaalajas hinnata vee puhtust ja vältida kõige suurema saastetasemega vee voolamist lahtedesse.

Uuringut juhtinud Kristjan Suits ja Ivar Annus testisid süsteemi tööd arvutimudeli abil, mis simuleeris ligi 10 000 elanikuga piirkonna sademeveevõrku. Teadlased paigutasid torustikku ja kraavidesse virtuaalsed sensorid, mis jälgisid pidevalt nii veetaset kui ka vee hägusust.

Kuidas süsteem töötab

Lahenduse toimimispõhimõte on seotud automaatikaga: kui vihmasaju alguses tuvastavad andurid veetaseme tõusu, sulgeb süsteem automaatselt väljavoolu. See võimaldab saastunud veel jääda torudesse, tiikidesse või kraavidesse, kus tahked osakesed saavad rahulikult põhja vajuda. Alles siis, kui süsteem tuvastab ohu, et veetase võib põhjustada tänavate üleujutust, avanevad luugid uuesti.

Katsetused näitasid, et väiksemate ja keskmiste vihmasadude korral langes loodusesse jõudva hõljuva mustuse hulk 50 kuni 80 protsenti. Lisaks suutis süsteem edasi lükata esimese loputuse ehk kõige saastunuma vee voolamist enam kui ööpäeva võrra, ilma et see oleks suurendanud üleujutusohtu.

Iseseisev otsustamine

Erinevalt paljudest teistest lahendustest ei vaja see süsteem vihmamõõtjate andmeid ega sademete prognoose. Otsused tehakse täielikult torudes voolava vee käitumise põhjal, mis muudab tehnoloogia sõltumatuks ilmaprognooside täpsusest. Autorid rõhutavad siiski, et praktikas nõuab süsteem andurite regulaarset hooldust ning vajadust puhastada rajatisi kogunenud setetest, mida uuringus kirjeldati ajakirjas Urban Water Journal.