TalTech uuring: Tartu Annelinna plussenergia-naabruskonda piirab ruumipuudus

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid Tartu Annelinna Mõisavahe kvartali põhjal, kuidas muuta nõukogudeaegsed kortermajad plussenergia-naabruskonnaks. Uuring näitas, et põhjaliku renoveerimisega saab energiatarbimist vähendada kuni 70 protsenti, kuid talvise küttevajaduse katmine taastuvenergiaga nõuab märkimisväärselt rohkem maad kui tihedalt asustatud linnajagudes saadaval on. Uuring avaldati ajakirjas Frontiers in Energy Research.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on uurinud, kas Eesti tihedalt asustatud linnaosad suudaksid toota rohkem energiat, kui ise tarbivad. Targo Kalamehe juhitud uurimisrühm valis näiteks Tartu Annelinna Mõisavahe kvartali, piirkonna, kus elavad paljud eestimaalased nõukogudeaegsetes energiakulukates kortermajades.

Renoveerimine vähendab tarbimist 70%

Teadlased koostasid kvartali hoonete energiamudeli ja võrdlesid erinevaid renoveerimis- ning taastuvenergia lahendusi. Tulemused näitasid, et põhjaliku renoveerimisega on võimalik hoonete energiatarbimist vähendada 60-70 protsenti. See on märkimisväärne samm plussenergia-naabruskonna suunas, kuid ainuüksi tarbimise vähendamisest ei piisa.

Katustele paigaldatud päikesepaneelid kataksid pärast renoveerimist kuni veerandi elektrivajadusest. Kui paneelid paigaldada ka fassaadidele, tõuseb tootlikkus kuni 85 protsendini. Samas jääb tegelik tootlikkus umbes veerandi võrra madalamaks, kuna osa paneele jääb varju ning päikesevalgus langeb neile ebasoodsa nurga all.

Talvine kütmisprobleem jääb lahendamata

Suurim takistus plussenergia-naabruskonna loomisel on aga ruumipuudus. Talvise küttevajaduse katmiseks taastuvenergiaga tuleks leida oluliselt rohkem maad, kui tihedate linnakvartalite läheduses tavaliselt saadaval on. Maasoojuspumpade kasutamine nõuaks kahekordset hoonetealust pindala, biomassi, näiteks hakkpuidu, kasutamiseks oleks aga vaja lausa 20 korda suuremat maa-ala kui kogu kvartal ise hõlmab.

Probleemi juur peitub Eesti kliimas. Suvel toodavad päikesepaneelid rohkelt elektrit, kuid hoonetele langeb sel ajal vähe koormust. Talvel on vajadus kütmise järele suur, kuid päikesevalgust napib ja paneelide toodang on madal. Tiheasustusega linnajagudes ei suuda kohalik päikeseenergia seetõttu energiasäästu eesmärke üksi täita.

Uuring avaldati rahvusvahelises ajakirjas

Uurimistöö tulemused ilmusid rahvusvahelises teadusajakirjas Frontiers in Energy Research. Tulemused on olulised kogu Eesti jaoks, kus suur osa elanikest elab just sellistes nõukogudeaegse ehitusega kortermajades. Uuring annab selge sõnumi: plussenergia-naabruskondade rajamine linnapiirkondades eeldab lisaks renoveerimisele ka uuenduslikke lähenemisi energiatootmise ja -salvestamise osas ning hoolikalt planeeritud maakasutust.