Tallinnas valmistuvad väikeerakonnad märtsikuu riigikogu valimisteks rahaliste raskuste kiuste

Riigikogusse mittekuuluvad erakonnad seisavad märtsis toimuvate valimiste eel silmitsi märkimisväärse finantskoormaga. Kautsjoni suuruse tõttu on mõnede poliitiliste jõudude osalemine küsimärgi all või nõuab see neilt suuri investeeringuid.

Märtsis 2027 toimuvateks riigikogu valimisteks valmistuvad poliitilised jõud seisavad silmitsi rahalise väljakutsega, mis on sundinud mitmeid väikseid erakondi oma strateegiaid ümber hindama. Kandidaatide registreerimiseks vajalik kautsjon, mille suurus on seotud kehtiva miinimumpalgaga, kujuneb paljudele osalejatele märkimisväärseks takistuseks.

Finantstõkked valimistel

2024. aastal endiste EKRE liikmete poolt asutatud Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (EERK) on oma osalemise juba kinnitanud. Erakonna esimees Rein Suurkask märkis, et plaan on nimekirjad välja panna kõigis valimisringkondades, eesmärgiga ületada viieprotsendiline valimiskünnis.

«Eesmärk on ikkagi valimiskünnis ületada ehk see viis protsenti. See oleks põhiline eesmärk ja siin pole kahtlemismaad,» sõnas Suurkask. Erakond on praegu keskendunud nimekirjade koostamisele ja kampaania ettevalmistamisele.

Ka Eestimaa Rohelised on kinnitanud osalemist. Erakonna kaasjuht Rasmus Lahtvee tõi esile, et täisnimekirjaga osalemise puhul võib vajalik kautsjon ulatuda umbes 120 000 euroni. «See on ju ühe poliitilise erakonna kõige olulisem eesmärk osaleda valimistel, saada mandaat ja siis maailmavaateliselt otsuseid ellu viia,» selgitas Lahtvee.

Mure demokraatia pärast

Eesti Rahvusliberaalid-Vabaerakond on kautsjoni küsimuses pöördunud õiguskantsleri poole. Erakonna esimees Märt Meesak leiab, et praegune süsteem piirab poliitilist konkurentsi.

Meesaki sõnul ei kontrollita praegu kandidaatide tõsiseltvõetavust, vaid nende finantsilist võimekust, mis võib demokraatiale pikas perspektiivis kahjulik olla. Erakond teeb lõpliku otsuse valimistel osalemise kohta novembris, oodates selleks ajaks õiguskantsleri seisukohta.

Samal ajal on selge, et Narvas tegutsev Plaan B valimistel oma nimekirjaga ei osale. Erakonna esindaja Urbo Vaarmann kinnitas, et erakond jääb kõrvale, kuid liikmetel on võimalus kandideerida üksikkandidaatidena või teiste nimekirjades. Plaan B on kriitiline kehtiva parteisüsteemi suhtes ja propageerib selle ümbervaatamist.