Tallinnas valmistub Riigikogu andma hinnangut 1934. aasta riigipöördele

Riigikogu täiskogu ette jõuab 30. septembril avalduse eelnõu, mis mõistab hukka 1934. aasta riigipöörde. Algatajad Jaak Valge ja Leo Kunnas rõhutavad, et see samm ei sea kahtluse alla Eesti õiguslikku järjepidevust.

Tallinnas jõuab 30. septembril Riigikogu täiskogu ette avalduse eelnõu «Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal», mis on läbinud põhiseaduskomisjoni. Algatuse taga on 29 saadikut, kelle seas on esindajaid kõigist parlamendifraktsioonidest ning sõltumatuid liikmeid.

Jaak Valge ja Leo Kunnas, kes on avalduse peamised eestvedajad, rõhutavad, et ajaloo hindamine on demokraatliku riigi puhul möödapääsmatu. Nende sõnul ei ole küsimus vaid 90 aasta taguses ajaloos, vaid demokraatia kaitsmises kaasaegses maailmas. «1934. aasta riigipöörde põhiseadusvastaseks tunnistamine ei sea mingil viisil kahtluse alla Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust,» seisab autorite selgituses.

Võrdlus Euroopa praktikaga

Eesti algatus sarnaneb teiste Euroopa riikide lähenemistele, kus parlamendid on andnud hinnangu mineviku autoritaarsetele pööretele. Poola seim võttis selle aasta 12. mail vastu resolutsiooni 1926. aasta riigipöörde ohvrite mälestuseks. Austria parlament rehabiliteeris 2012. aastal üksmeelselt inimesed, keda karistati autoritaarse režiimi ajal demokraatia kaitsmise eest aastatel 1933-1938. Hispaania on oma «demokraatliku mälu seadusega» 2022. aastal hukka mõistnud 1936. aasta juuli riigipöörde ja sellele järgnenud Franco diktatuuri.

Valge ja Kunnas toovad esile, et 1934. aasta sündmuste mõistmine on vajalik ka ühiskondliku sidususe taastamiseks. Autoritaarne kord nõrgestas toona inimeste usaldust oma riigi vastu, keskendudes võimu kindlustamisele, mitte riigikaitse tugevdamisele. Nende hinnangul poleks 1939. ja 1940. aasta sündmused sellisel kujul võimalikud olnud, kui parlamentaarne demokraatia oleks säilinud.

Eelnõu autorite hinnangul on tänapäeval usutavam kritiseerida autoritaarseid režiime mujal maailmas, kui suudetakse enesekriitiliselt vaadata ka omaenda ajalukku. Riigikogu hääletus septembri lõpus näitab, kas parlament leiab üksmeele 1934. aasta sündmuste ühiseks hukkamõistmiseks.