Tallinnas uuritakse 16-aastase seotust vihakuritegudega

Tallinnas on politsei fookuses 16-aastane nooruk, keda kahtlustatakse etnilisest vihast ajendatud süütamistes ja vägivallategudes. Ekspertide hinnangul algab noorte radikaliseerumine sageli kodusest keskkonnast ja sotsiaalsetest probleemidest, kuigi tegemist pole massilise nähtusega.

Tallinnas on politsei tuvastanud nooruki, kes on seotud mitme erineva kuriteoga, mille motiiviks peetakse kannatanute etnilist tausta. 16-aastane noormees pani koos 19-aastase kaaslasega toime rünnakuid, sealhulgas autosüütamisi ja vägivaldseid kallaletunge, millest ühes kasutati haamrit.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Vadim Kuperstein selgitas, et esimene teadaolev juhtum leidis aset jaanuaris Mustamäel, kus süüdati sõiduk. Kevadkuudel järgnesid uued süütamised ja rünnakud, mis esialgu paistsid juhuslikena. Uurimise käigus aga selgus, et kurjategijad valisid ohvreid sihilikult nende rahvuse järgi. Tegutsemisviis oli põhjalikult kavandatud: kasutati maske, vahetati riideid ja välditi valvekaameratega marsruute.

Radikaliseerumise juured

Prokuratuuri alaealiste konsultant Jana Laht-Ventmann rõhutab, et noorte radikaliseerumine ei saa alguse tühjast kohast. Sageli mõjutab noore maailmavaadet just kodune õhkkond ja see, kuidas vanemad ühiskonnas toimuvat kommenteerivad. Kui laps kuuleb kodus pidevat pahameelt teistsuguse taustaga inimeste suunas, võib ta hakata seda võtma kui juhist või õigustuseks enda vägivaldsele käitumisele.

Oma rolli mängivad ka sisustamata vaba aeg, keerulised peresuhted ja interneti kättesaadavus, mis võimaldab kiiresti leida äärmuslikke vaateid jagavaid gruppe. Laht-Ventmann märgib, et äärmuslik mõtlemine pole iseenesest kuritegu, kuid riik sekkub hetkel, mil mõtted teisenevad ähvardusteks või füüsiliseks vägivallaks.

Vägivallatsükli oht

Endine tipp-politseinik Andres Anvelt(/politicians/andres-anvelt) märkis, et agressiivne käitumismuster võib kujuneda ka siis, kui laps näeb kodus konflikti lahendamist jõuga. See ei tähenda automaatselt kurjategijaks saamist, kuid suurendab riski, et noor hakkab tänaval konflikte lahendama rusikatega.

Ekspertide sõnul ei saa üksikjuhtumite põhjal rääkida noorte massilisest radikaliseerumisest Eestis, kuid teema nõuab hoolikat ennetustööd ja perekeskset lähenemist. Uurimine 16-aastase osas jätkub.