Tallinnas tühjenevad vanad ärihooned, arendajad otsivad neile uut elu

Tallinnas vabaneb üha enam vanemaid büroopindu, kuna ettevõtted kolivad kaasaegsetesse ärilinnakutesse. Kinnisvaraarendajad ja linn otsivad võimalusi tühjade kontorite muutmiseks korterelamuteks, kuid protsessi piiravad ranged nõuded elukeskkonnale.

Tallinnas seisab märkimisväärne osa vanematest büroohoonetest tühjana, kuna kohalikud ettevõtted eelistavad kolida kaasaegsetesse ärilinnakutesse, kus on tagatud lai teenustevalik ja parem ligipääsetavus. See suundumus on pannud kinnisvaraarendajad ja linnavõimud otsima võimalusi vanade kontoripindade muutmiseks elamispindadeks.

Pangad kolivad uutesse kvartalitesse

Suurettevõtete liikumine uutele pindadele on jäänud silma ka pankade näitel. Swedbank jättis möödunud sügisel maha oma pikaaegse peakontori Liivalaia tänaval, kolides Arteri torni. Sarnased plaanid on ka teistel suurte tegijatega: LHV ehitab uut kontorit ning SEB valmistub kolimiseks Tallinna äri- ja elukvartalisse.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Andres Aavik märgib, et ettevõtted otsivad nüüd terviklikke töökeskkondi. Vanemad B-klassi hooned, millest enam kui kümme protsenti seisab tühjana, ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Kinnisvarafirma Newsec andmetel ulatus Tallinna kontoripindade kogumaht aasta alguses 1,13 miljoni ruutmeetrini, samas kui ehitusjärgus on veel 171 000 ruutmeetrit pinda.

Ümberkujundamise väljakutsed

Tallinna abilinnapea Tiit Terik tõdeb, et huvi büroohoonete funktsiooni muutmise vastu on kasvanud. „Surve eelkõige vanema büroopinna elamupinnaks muutmiseks on päriselt olemas,“ sõnas Terik. Linn on viimase viie aasta jooksul väljastanud 46 ehitusluba büroohoonetele, kuid nende rajamise tempo on märgatavalt aeglustunud.

Kõiki tühje hooneid ei ole siiski võimalik korteriteks ümber teha. Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitektuuriteenistuse juht Kristi Grišakov selgitab, et linn hindab projektide teostatavust kontrollnimekirja alusel. Esmalt vaadatakse, kas piirkond sobib elamiseks, sealhulgas teenuste, transpordiühenduste ja rohealade olemasolu. Tehniliste tegurite kõrval on olulised ka müratase ja päevavalgus.

Näited Euroopast

Praegu on kõige kaugemale jõudnud arutelud Tartu maanteel asuva LHV endise peahoone ümber, mis võiks tulevikus kortermajana toimida. Seevastu Liivalaia tänava äärse Swedbanki vana hoone kohandamine on keerulisem, kuna asukoht suure liiklussõlme kõrval vajab põhjalikumat ümbermõtestamist.

Riigiarhitekt Tõnis Arjus märgib, et tühjalt seisvad hooned on linnalise keskkonna seisukohast väljakutse. Euroopas on sarnaseid büroohoonete ümberkujundamise projekte ette tulnud, kus varem ühefunktsioonilisi alasid on püütud elavdada segakasutusega lahenduste kaudu.