Tallinnas tegutsev soovahetuskomisjon sattus transaktivistide terava kriitika alla

Tallinnas Lääne-Tallinna keskhaiglas asuv riiklik soovahetuskomisjon on sattunud aktivistide rünnaku alla, kes süüdistavad asutust aegluses ja eelarvamustes. Samal ajal kui ametnikud kaitsevad spetsialistide tööd, kasvab nõudlus protseduuride järele rekordkiirusel.

Tallinnas Lääne-Tallinna keskhaiglas tegutsev riiklik soovahetuskomisjon on sattunud aktivistide põlu alla. Transsoolised inimesed süüdistavad komisjoni aeglases asjaajamises ja eelarvamustes, väites, et praegune protsess on abivajajate jaoks alandav ning koormav.

Oma lugudega on avalikkuse ette tulnud 22-aastane Karmen Ott Harjumaalt, 27-aastane Stefany-Emma Zorjanska ja 26-aastane Sona Kravchenko Ida-Virumaalt. Nad kõik sündisid poistena, kuid tunnevad end transsooliste naistena. Aktivistide sõnul on praegune süsteem ebaefektiivne ning sunnib paljusid pöörduma välismaiste teenusepakkujate poole või otsima abi reguleerimata turult.

Nõudlus on hüppeliselt kasvanud

Huvi soovahetuse vastu on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Ametlik statistika näitab, et kui 2020. aastal laekus komisjonile 42 avaldust, siis 2025. aastaks kasvas see number 177 avalduseni. Vaatamata töökoormuse kasvule suudab komisjon teenindada aastas umbes 150 inimest, mistõttu tuleb taotlejatel oodata keskmiselt kaks aastat.

Komisjoni esimees, günekoloog ja viljakusarst Kai Haldre selgitab, et nõudlus on ületanud kõik ootused. Ta märgib, et 2013. ja 2015. aasta vahel algas Euroopas märgatav suundumus, kus teismeliste tüdrukute seas kasvas soodüsfooria ja ooteajad muutusid paljudes riikides paratamatuseks. Haldre sõnul põhineb komisjoni töö kehtiva korra ja meditsiiniliste suuniste järgimisel.

Arstide kaitseks

Sotsiaalministeeriumi esindajad on märkinud, et arste ei tohiks isiklikult rünnata. Nende sõnul on kvalifitseeritud spetsialiste niigi vähe ja nende töö muutub keeruliseks, kui nad satuvad pideva surve alla.

Samas nõustuvad nii aktivistid kui ka soolise võrdõiguslikkuse volinik, et praegune süsteem, kus arstlik komisjon peab otsustama juriidilise isikukoodi muutmise üle, vajab reformimist. Nende hinnangul peaks meditsiiniline komisjon keskenduma vaid tervishoiuga seotud protseduuridele, mitte dokumentide haldusmenetlusele.