Tallinnas tähistati taasiseseisvumist: Gaute Kivistik meenutas vabaduse algusaegu

Tallinnas Mere kultuurikeskuses toimunud taasiseseisvumise 35. aastapäeva kontserdil kõneles humorist Gaute Kivistik üleminekuperioodi absurdist ja vabaduse tähendusest. Ta rõhutas, et iseseisvus tõi kaasa kohustuse vastutada oma otsuste eest, mitte ainult tarbimisvõimalused.

Tallinnas Mere kultuurikeskuses tähistati 21. augustil taasiseseisvumise 35. aastapäeva piduliku kontserdiga. Päeva ühe kõnelejana astus lavale Gaute Kivistik, kes vaatas tagasi üheksakümnendate aastate tormilisele üleminekuajale ja Eesti kujunemisloole.

Kirev tee turumajandusse

Kivistik kirjeldas oma ettekandes, kuidas vabadus ei saabunud Eestisse läbi ametlike kanalite, vaid imbus kohale Soome televisiooni, väliseestlaste autode ja piiridel taburettide peal müüdud kauba kaudu. Nõukogude ajal legendaarse staatusega banaanid vahetasid peagi välja hamburgeriputkad ja kilekotid, millel ilutsesid välismaiste brändide logod. Need logod muutusid väärtuslikuks aksessuaariks, mida kanti uhkusega nii tööl kui ka pidulikel sündmustel.

Eesti ühiskond muutus kiiresti. Kui varem valitses kaupade defitsiit, siis uues ajas tekkisid esimesed kooperatiivid. Kivistik meenutas, kuidas terve suguvõsa vahvliküpsetajate kokkulaenamine oli toonase majanduskasvu vundament. Sellest sündisid improviseeritud äriprojektid, kus üks inimene kandis korraga nii peadirektori, autojuhi kui ka müügimehe rolli. Olenemata sellest, et ettevõtte kogu vara võis piirduda vaid tabureti ja kilekotiga, oli visiitkaartidel tiitel «peadirektor» pea kohustuslik.

Vabadus kui isiklik vastutus

Üleminekuperiood polnud kõigile lihtne. Tehased ja asutused said uued omanikud, ent paljud inimesed kaotasid oma senise kindlustunde ja ametikoha, mis oli aastakümneid stabiilsust pakkunud. Kivistik nentis, et turumajandus andis küll valikuvabaduse valida pankasid, autosid ja erakondi, kuid tõi kaasa ka õiguse ebaõnnestuda.

Kõneleja rõhutas, et vabadus ei ole kaup, mida saab riiulile seisma jätta või mis saabub valmiskujul üle piiri. Ta tõi välja, et ärkamisaeg ei ole ajalooline sündmus, mis on ammu möödas, vaid jätkuv protsess, kus igaüks peab mõistma oma rolli riigi hoidmisel.

«Vabadus ei lubanud, et me hakkame alati õigesti valima. Ta andis meile midagi palju raskemat, õiguse ise valida ja kohustuse oma valikute eest vastutada,» märkis Kivistik oma kõnes.