Tallinnas tähistati Molotovi-Ribbentropi pakti 85. aastapäeva mälestustseremooniatega

Pühapäeval möödus 85 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis sillutas teed Eesti okupeerimisele. Tallinnas mälestati totalitaarsete režiimide ohvreid nii Hirvepargis kui ka Maarjamäel.

Pühapäeval tähistati Eestis Molotovi-Ribbentropi pakti 85. aastapäeva. 1939. aastal sõlmitud Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline leping koos salaprotokollidega oli otseseks aluseks Eesti ja teiste naaberriikide iseseisvuse kaotamisele.

Tallinnas toimus päeva raames mitmeid üritusi: mälestushetked peeti Hirvepargis ja Eesti kommunismiohvrite memoriaali Koduaias Maarjamäel. Mälestuspäev on suunatud totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite meenutamisele.

Ajaloo õppetunnid ja tänapäev

Justiitsminister Liisa Pakosta rõhutas oma kõnes, et 20. sajandi kuritegude käsitlemine on jäänud poolikuks. «Mujal justkui tundub, et Nürnbergi protsessiga sai see asi lahendatud, kuid tegelikult nii see ei olnud. Karistati ühte osapoolt ja teine jäi karistuseta. Sellest karistamatusest edasiminek on praegu Ukraina sõda,» märkis Pakosta.

Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Karl Erik Kirss rõhutas, et ajaloolised tragöödiad ei ole jäänud vaid minevikku, vaid mõjutavad ka tänapäeva noori. Tema sõnul on Nõukogude aja pärand ja selle tagajärjed endiselt ühiskonnas tajutavad.

Tallinna Memento volikogu esimees Anne Eenpalu kõneles vajadusest väärtustada Eesti riiklust ja keelt. «Mina, kes ma olen Siberis sündinud küüditatute perekonnas, tänan väga, et ma olen oma vabas Eesti riigis ja ma armastan oma eesti keelt. Igal rahvusel on oma etnokultuur, omad kombed, omad toidutraditsioonid ja nendest tuleb lugu pidada, aga vabas riigis peab selle riigi keelt küll oskama,» sõnas Eenpalu, rõhutades keeleoskuse tähtsust ühiskonnas.