Tallinnas Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin keeldub selgitamast Ukraina-vastaseid postitusi

Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin on sattunud selgituste andmisega hätta seoses 2022. aasta veebruaris tehtud sotsiaalmeediapostitustega, kus ta eitas Venemaa sissetungi võimalikkust. Poliitik keeldub vabandamast ja suunab tähelepanu teiste Eesti poliitikute minevikule, väites samas, et huvi tema seisukohtade vastu on poliitiliselt motiveeritud.

Keskerakonna ridadesse kuuluv Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin on keeldunud selgitamast oma 2022. aasta veebruari sotsiaalmeediapostitusi, mis olid suunatud Ukraina vastu vahetult enne Venemaa täiemahulise sissetungi algust. Tollastes avaldustes väitis poliitik kategooriliselt: «Olen kindel, et mingit Venemaa sissetungi Ukrainasse ei toimu».

Lisaks eitamisele õigustas Tšaplõgin 2022. aasta 15. veebruaril tehtud postituses Venemaa sõjalisi manöövreid sooviga takistada Ukraina vägede sissetungi Donbassi piirkonda. Mõni päev hiljem tsiteeris ta separatistliku DNR-i juhti Deniss Pušilin, avaldades toetust nn venelaste kaitsmisele Donbassis. Kui ajakirjandus palus tal neid seisukohti kommenteerida, vältis ta sisulist vastust.

Vastandamine varasemate poliitikutega

Küsimustele vastamise asemel otsustas Tšaplõgin kritiseerida teiste Eesti poliitikute varasemaid samme Venemaa-suunalises poliitikas. Ta tõi näiteks Toomas Hendrik Ilvese visiidi Moskvasse 2010. aastal ja Kersti Kaljulaidi kohtumise Vladimir Putiniga 2017. aastal, hoolimata Krimmi annekteerimisest. Samuti viitas ta Igor Taro tegevusele 2015. aastal ja meenutas Siim Kallase ning Andrus Ansipi nõukogudeaegset karjääri.

Tšaplõgini sõnul on tema mineviku vastu huvi tundmine seotud tema algatatud menetlusega kaitseministeeriumis toimunud rikkumiste osas. Ta kinnitas, et tema praegused seisukohad on muutumatud ning viitas 2023. aastal ERR-ile antud intervjuule. Selles intervjuus sõnas ta: «Venemaa ründas Ukrainat ja ma tunnen nagu iga normaalne inimene kaasa neile, keda ründas».