Tallinnas rahvarõivaste valmistamise ette võtnud Liisa Johanna Lukk: see on eneseületus

Liisa Johanna Lukk valmistus kaks aastat, et luua endale autentsed Emmaste kihelkonna naise rahvarõivad, õppides käsitööd nullist Tallinna rahvarõivakoolis.

Tallinna rahvarõivakoolis kahe aasta jooksul põhjaliku koolituse läbinud Liisa Johanna Lukk lõpetas tänavu mais oma mahuka projekti, mille tulemusena valmisid täiskomplekti 19. sajandi teise poole Emmaste naise rahvarõivaid. Lukk rõhutas "Terevisiooni" saates, et hoolimata eelneva käsitöökogemuse puudumisest on rahvarõivaste valmistamine jõukohane kõigile, kes on valmis panustama aega ja püsivust.

Muuseumiesemete järgi valminud komplekt

Kogu rõivakomplekt valmis ajalooliste museaalide eeskujul, võttes aluseks Eesti Rahva Muuseumi ja teiste muuseumikogudes leiduvate originaalesemete mustreid ja lõikeid. Luku sõnul on protsess õpetlik, kuna nõuab süvenemist rõivaste ajalukku ja kandmistraditsioonidesse. Näiteks valmisid peenest lõngast kootud sukad terve aasta vältel ning seeliku kangas kooti ise kangastelgedel, mille taga polnud naine varem kordagi istunud.

Rahvarõivaste kandmise traditsioon

Lisaks rõivastele tutvustas Lukk stuudios Hiiumaale omast soengut, erilist palmikut, mida kandsid noored neiud pärast leeritamist. Ta selgitas, et rahvarõivakomplektid on kihilised ja tähenduslikud, kus igal elemendil on oma lugu. Näiteks abielunaised kandsid palmiku peal tanu, mis tähistas nende staatuse muutust.

Lukk kutsus üles inimesi rahvarõivaid sagedamini kandma, julgustades eelistama terviklikke komplekte üksikutele aksessuaaridele. Kuigi kaheaastane õppeprotsess oli märkimisväärne eneseületus, tunneb ta nüüd uhkust ja on juba valmis järgmisteks käsitööprojektideks.