Tallinnas: Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas kokkulepet 2027. aasta riigieelarve osas

Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et 2027. aasta riigieelarve peamised põhimõtted on kooskõlastatud. Valitsus peab eelarve vastuvõtmiseks otsima riigikogus toetust opositsioonilt, kuna koalitsioonil ei ole enamust.

Tallinnas teatas rahandusminister Jürgen Ligi, et 2027. aasta riigieelarve ettevalmistused on jõudnud etappi, kus peamised poliitilised vaidlusküsimused on lahendatud. Kuna valitsuskoalitsioonil puudub riigikogus enamus, sõltub eelarve vastuvõtmine opositsioonisaadikute häältest. Minister rõhutas, et riigikogu võimalused eelarvet oluliselt muuta on õiguslikult piiratud, kuna muudatused ei tohi süvendada eelarvepuudujääki.

Eelarvepoliitika ja kärped

Valitsuse eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki 4,4 protsendilt neljale protsendile SKPst. Selle saavutamiseks on kavandatud 250 miljoni euro suurune kulude kärbe. Minister Ligi kritiseeris ettepanekuid, mis seavad ohtu eelarvetasakaalu, nimetades riigieelarvet vastutustundlikuks dokumendiks, mitte poliitiliseks mängukanniks.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Helmen Kütt on tõstatanud nõudmise eraldada erihoolekandele 30 miljonit eurot lisaraha. Ligi suhtus sellesse ultimaatumisse tõrjuvalt, märkides, et eelarve on niigi miinuspiiri lähedal. Tema sõnul on erihoolekande probleemid süsteemsed ning pelk lisaraha nende lahendamiseks ei piisa, kuigi ministeerium plaanib valdkonda täiendavaid summasid suunata.

Investeeringud ja tulevikuvaade

Investeeringute teemal toonitas rahandusminister, et Eesti ei peaks püüdma olla maailmameister ehitustegevuse mahus. Ta tõi näiteks Rail Baltica projekti, mille puhul ei tohiks iga hinna eest kinni hoida valmimistähtaegadest, kui see tähendab ehitussektori ülekuumenemist ja kulude kontrollimatut kasvu. Ligi hinnangul on paljud suured taristuprojektid algatatud ilma piisava analüüsita nende edaspidiste ülalpidamiskulude osas.

Eesti Energia põlevkiviõli tootmise tuleviku osas jäi minister ettevaatlikuks. Euroopa Liidu kliimapoliitika ja heitkoguste kaubandussüsteemi karmistumine muudab sektori väljavaated ebakindlaks. Minister nentis, et Eesti peab läbirääkimistel kaitsma juba tehtud suuri investeeringuid, sealhulgas uut õlitehast, kuid vältis konkreetseid prognoose selle majandusliku elujõulisuse kohta viie aasta perspektiivis.

Hariduskulud ja toetussüsteem

Õpetajate palgatõusu eesmärgi täitmata jätmist põhjendas Ligi kaitsekulude järsu kasvuga. Tema sõnul on riigi prioriteedid muutunud, mistõttu kümnete tuhandete avaliku sektori töötajate palgakasvu kiirendamine on eelarveliselt keeruline. Samuti tunnistas minister, et toetuste muutmine vajaduspõhiseks on osutunud oodatust raskemaks ülesandeks, kuna tänapäevased peremudelid muudavad sissetulekute ja abivajaduse täpse hindamise keeruliseks.