Tallinnas räägiti Venemaa vangilaagrite kohutavatest tingimustest

Tallinnas toimus üritus, kus käsitleti Venemaal vangide kohtlemist – seda, mida Punane Rist ei taha tunnistada. Kinnipeetavad on sunnitud veetma tunde valveseisangus, suhtlemine on keelatud ja liikumine piiratud.

Tallinnas peeti üritust, kus arutati Venemaa kinnipidamisasutuste tingimuste üle, mis inimõigusorganisatsioonide hinnangul kujutavad endast sõjakuritegusid. Osalejad kirjeldasid olukorda, kus vangidel on keelatud omavaheline suhtlemine, liikumine ja isegi naermine.

Piinavad tingimused ööpäev ringi

Seal viibinud inimeste tunnistuste kohaselt pidid kinnipeetavad seisma valveseisangus kella kuuest hommikul kuni kella kümneni õhtul – kokku 16 tundi päevas. Keelatud oli kõndimine, istumine, rääkimine, naermine ning millegi vastu toetamine, sh ka käe panamine vastu seina. Toitu tuli süüa seistes, asendit muutmata.

Selline kohtlemine on kooskõlas rahvusvaheliste ekspertide hinnangutega, kes on Venemaa kinnipidamiskeskusi iseloomustanud kui kohti, kus süstemaatiliselt rikutakse rahvusvahelist humanitaarõigust. Eriti murettekitav on see, et selliseid tingimusi kohaldatakse ka sõjavangidele.

Punase Risti roll

Ürituse üheks peateemaks oli Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) roll ehk täpsemalt selle puudumine. Osalejad tõid välja, et ICRC ei ole avalikult tunnustanud Venemaa vangilaagrites toimuvat ega kasutanud oma mõjuvõimu olukorra parandamiseks, hoolimata rahvusvahelistest kohustustest tagada sõjavangide kaitse Genfi konventsioonide alusel.

Kriitiline pilk Punase Risti tegevusele tõstatab laiemaid küsimusi rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide sõltumatuse ja tõhususe kohta konfliktiolukordades, kus üks osapool eirab rahvusvahelist õigust. Eesti ja teised Lääne riigid on korduvalt nõudnud, et ICRC kasutaks oma ligipääsu Venemaa kinnipidamisasutustele, et kontrollida sõjavangide olukorda.