Tallinnas peatas kohus osaliselt karude küttimisload

Tallinna Halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, peatades osa Keskkonnaameti väljastatud karude küttimislubadest. Vaidlus puudutab nuhtlusisendite küttimise aluseid, kuid osa lubadest jääb siiski kehtima.

Tallinna Halduskohus otsustas 14. septembril rahuldada osaliselt MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis puudutab pruunkarude küttimist Eestis. Kohus peatas osaliselt Keskkonnaameti väljastatud korraldused nuhtlusisendite küttimiseks kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.

Kohtu määrus ei tähenda kõigi küttimislubade tühistamist. Mõne korralduse puhul on teatud piirkondades jahi pidamine endiselt lubatud, samas kui teistes tsoonides on protsess peatatud. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul jätkub põhjendatud erilubade väljastamine nii ohtlikult käituvate kui ka korduvaid kahjustusi tekitavate karude osas.

Türna selgitas, et kohtu hinnangul puudus piisav tõestusmaterjal ennetusmeetmete rakendamise kohta teatud kahjustuspiirkondades. Eelkõige puudutab see põllukultuure või silopalle kahjustanud karusid, kus ennetusmeetmete rakendamine on keerulisem.

Lubade kehtivus piirkonniti

Jahipidamine on lubatud Amme, Võnnu ja Kambja kahjustuspiirkondades ning Laekvere jahipiirkonna Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere aladel.

Keeld kehtib kohtumenetluse lõpuni aga Raudi kalmistu läheduses Kivinõmme jahipiirkonnas. Samuti on peatatud küttimine Laekvere jahipiirkonna Luusika küla ümbruses, Avinurme jahipiirkonnas, sealhulgas Laekannu, Kaevussaare, Alekere, Lepiksaare, Adraku ja Ulvi aladel, ning Vadi küla piirkonnas, mis hõlmab nii Avinurme kui Lohusuu jahipiirkonda.

Eestis hinnatakse pruunkarude populatsiooni suuruseks ligikaudu 1100 isendit. Arvukus on püsinud kasvutrendis alates 2013. aastast. Käesoleval aastal on Keskkonnaamet andnud korraldused 30 probleemselt käituva karu küttimiseks, millest jahimehed on realiseerinud üheksa.