Tallinnas päästsid Erki Noole sportlaskarjääri treeneri pisarad

Erki Nool võinuks spordist loobuda juba põhikoolieas, kui ta oli Tallinna spordiinternaatkooli treeningrühma üks nõrgemaid poisse. Treener Tiiu Jurkatamme pisarad veensid Rein Sokku andma Võrust tulnud noormehele võimaluse.

Tallinnas asunud spordiinternaatkoolis võinuks Erki Noole sportlastee lõppeda enne, kui see õieti alatagi jõudis. Treener Rein Sokk meenutas Vikeraadio saatesarjas „Eestimaa toimikud“, et kuuenda klassi õpilane oli treeningrühma üks kehvemaid poisse.

Nool tuli 1980. aastatel Võrust Tallinna. Ettevalmistusgruppi juhtis Tiiu Jurkatamm, Sokk andis seal teivashüppe tunde. Kahe aasta pärast tuli noormehed gruppide vahel jagada, kuid Sokk ei soovinud Noolt enda rühma võtta.

Jurkatamm palus tal siiski Erkile võimalus anda. „Siis hakkas Tiiu nutma, et kui sa ei võta, siis mine tea, lähevad oma kooli tagasi ja mis neist saab,“ meenutas Sokk. Ta nõustus võtma Noole suvisesse treeninglaagrisse katseajale.

Laagris paistis Nool silma järjekindlusega. Ta täitis talle antud ülesanded ning kasutas vaba aega lisaharjutusteks, kuigi sügiseks polnud temast veel tippsportlast saanud. Esimesel teivashüppevõistlusel ületas ta 2.60 ja jäi enam kui 40 osaleja seas viimaseks.

Hiljem hakkas areng kiirenema. Üheksandas klassis sai Nool umbes 30 meetri jooksus ajaks 4,24 sekundit, see oli Soku sõnul aeglasem kui kõigil TSIK-i kergejõustikus treeninud tüdrukutel. „Kummaline, et kõige aeglasemast poisist sai lõpuks Eesti kõige kiirem mees mingil hetkel,“ ütles treener.

Pärast spordiinternaatkooli läksid Soku ja Noole teed mõneks ajaks lahku. 1993. aastal kutsus Nool Soku enda treeneriks tagasi ning ta juhendas tulevast olümpiavõitjat aastatel 1993-1998.