Tallinnas otsiti lahendusi, kuidas noori TikToki äärmuslikust sisust võõrutada

Tallinna Rahvusraamatukogus toimunud seminaril analüüsiti, kuidas mõjutavad sotsiaalmeedia algoritmid noorte maailmavaadet ja äärmuslike soorollide omaksvõttu. Eksperdid rõhutasid, et keelamise asemel on lahenduseks täiskasvanute poolne dialoog ja kriitilise mõtlemise arendamine.

Algoritmide mõju noortele

19. augustil Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus toimunud seminaril „Kui TikTok möllab klassiruumis: Kuidas rääkida õpilastega äärmuslikest soorollidest?“ analüüsisid eksperdid sotsiaalmeedia platvormide mõju noorte mõtlemisele. President Kaljulaidi Fondi projekti Punane Pill korraldatud üritusel arutleti selle üle, miks satuvad teismelised kergesti äärmusliku sisu kütkesse.

Meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo selgitas kohalviibinud haridustöötajatele, et sotsiaalmeedia algoritmide disain on üks peamisi põhjuseid, miks filtrimullid tekivad. Platvormid, nagu TikTok, analüüsivad kasutaja vaatamisharjumusi ja suunavad teda järjest sügavamale temaatilistesse sügavikesse. Kui noor huvitub mõnest vandenõuteooriast või äärmuslikust vaatepunktist, hakkab algoritm talle seda sisu võimendatult ette söötma, muutes maailmapildi sageli ühekülgseks.

Mehelikkuse otsingud digis

Digimeedia uuringute nooremteadur Kaarel Lott juhtis tähelepanu niinimetatud manosfääri mõjule. Tema sõnul otsivad paljud noormehed sotsiaalmeediast vastuseid keerulistele küsimustele oma identiteedi kohta, kuid kohtavad seal sageli Andrew Tate’i tüüpi sisuloojate pakkumisi. Need on lihtsustatud, primitiivsed ja tihti naisi alavääristavad mudelid, mis pakuvad noorele valmis vastuseid ja kuuluvustunnet.

Ekspertide konsensus oli, et sotsiaalmeedia keelamine ei ole jätkusuutlik lahendus, kuna see ei aita kaotada algoritmi mõju ega noorte huvi. Selle asemel on määrava tähtsusega täiskasvanute roll ja sekkumisviis.

Dialoog kui võti

Seminaril osalenud kunstnik ja noorsootöötaja Marta Vaarik rõhutas, et noortega suheldes ei tohi täiskasvanu asuda hierarhilisele positsioonile. „Kõige tähtsam asi ongi noortele lihtsalt otsa vaadata ja rääkida nagu võrdsega,“ sõnas ta. Probleemide lahendamisel on oluline mõista, millist vajadust sotsiaalmeedia noore jaoks täidab, ning aidata tal endal kriitiliselt mõelda sisu üle, mida ta tarbib.

Selle asemel, et noort hukka mõista, soovitasid esinejad küsida suunavaid küsimusi. Kui täiskasvanu uurib, miks teatud video noores tundeid tekitas või kust see mõte pärineb, sunnib see noort analüüsima sisu taga peituvaid mehhanisme. Selline lähenemine aitab noorel ise märgata, kuidas tähelepanu rahaks muudetakse ja mil viisil püütakse teda mõjutada.