Tallinnas on üks detailplaneering menetluses juba 25 aastat

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Janus Riibe toob välja, et linnas on 138 detailplaneeringut menetluses üle viie aasta. Ta leiab, et probleemi saab linn ise lahendada.

Tallinnas on üks detailplaneering menetluses juba 25 aastat ja see ei ole erand. Reformierakonna esindaja Janus Riibe, kes juhib linnavolikogu revisjonikomisjoni, kirjutab, et enam kui 40 protsenti menetlustest kestab üle viie aasta. Probleem mõjutab aastaid nii majandust kui linnaruumi arengut.

Linnas on 138 detailplaneeringut, mis on menetluses üle viie aasta, neist 31 juba üle 15 aasta. Kõige vanem praegu menetletav planeering algatati 2001. aastal. Selle aja jooksul on vahetunud mitu linnavalitsuse koosseisu ja koalitsiooni, ent otsust pole siiani tehtud.

Riibe sõnul on arendaja jaoks raske mõista, miks projekti kohta vastuse saamine võib võtta üle kümne aasta. Linnal ei ole kohustust igale arendusprojektile rohelist tuld anda, kuid mõistliku aja jooksul selge vastus peaks olema võimalik.

Riibe päris linnapealt teavet ja vastustest selgus, et olukord on paranenud, kuid süsteemne viivitamine jätkub. Praegu on menetluses kokku 340 detailplaneeringut. Neist 79 on algatamisjärgus, 209 koostamisel ja 52 kinnitamisel.

Standardne menetlusaeg on kolm aastat, kuid 2020. aastast alates algatatud planeeringute keskmine kestus on 3,9 aastat. Vanemad menetlused pole sellesse arvestatud. Linnas on ka 87 menetlust, mille lõpetamine on kaalumisel.

Riibe toob välja, et ühe detailplaneeringu menetluses osaleb üle 15 osapoole ning eri linnaametite seisukohad tulevad sageli järjestikku, dubleerivad üksteist või on lausa vastuolus. Vastutus on seetõttu hägune. Ta soovitab kolme asja: avalikustada iga planeeringu menetlusaeg ja staatus, korrastada linnavalitsuse sisemised protsessid ning kasutada rohkem tehnoloogiat, näiteks tehniliste nõuete kontrolliks. Tehisintellekti töörühma loomise ettepaneku lükkas valitsuskoalitsioon hiljuti linnavolikogus tagasi.

Riibe sõnul ei ole aeglane menetlus ainult arenduse, vaid ka elanike ja maksumaksja probleem, sest iga lisaaasta tähendab rahastamis-, projekteerimis- ja haldamiskulude kasvu.