Tallinnas on ligi 200 põhikoolilõpetajat endiselt haridustee jätkamiseks koolikohata

Tallinnas ootab ligi 200 põhikoolilõpetajat endiselt õppekohta gümnaasiumis või kutsekoolis. Enam kui pooled neist noortest on pärit eesti keelele üle läinud koolidest, kus keelebarjäär ja eksamitulemused on tekitanud takistusi haridustee jätkamisel.

Tallinnas seisab ligi 200 tänavust põhikooli lõpetajat olukorras, kus neile pole veel õppekohta gümnaasiumis või kutseõppeasutuses pakkuda. Rohkem kui pooltel neist noortest on emakeeleks vene keel ning suur osa on pärit haridusasutustest, mis on liikumas täielikult eestikeelsele õppele.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante kinnitusel on linna kohustus leida kõigile soovijatele koolikoht hiljemalt 1. novembriks. "Teame, et ligi 60 protsenti neist õpilastest on pärit üleminekukoolidest. Me ei tea veel täpselt, milline on nende staatus: kas eksamid on sooritatud, milline on keeletase või kas noor vajab hoopis psühholoogilist tuge," selgitas Kante.

Probleemi keskmes on tihti eesti keele oskuse puudujäägid, mis raskendavad gümnaasiumisse sisseastumist. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi direktor Ingar Dubolazov toob esile, et märkimisväärne osa õpilastest ei saavuta seitsmendaks klassiks elementaarset A2-keeletaset. Tema hinnangul on 30-40 protsenti õpilastest keeleliselt kimpus juba enne lõpuklasse, mis muudab üheksanda klassi lõpus gümnaasiumikvalifikatsiooni saavutamise keeruliseks.

Linna esindajad otsivad praegu aktiivselt vabu kohti. Eelisjärjekorras pakutakse kohti neile, kes on eksamid sooritanud ja avaldanud soovi õpinguid jätkata. Need, kel eksamitulemused napiks jäid, suunatakse vajadusel ettevalmistavatele kursustele, kuid ka sealne kohtade nappus on reaalne kitsaskoht.

Dubolazov nentis, et lisaks kohtade puudusele on probleemiks ka nende geograafiline asukoht. Mõnikord asuvad vabad õppekohad piirkondades, mis on noore elukohast liiga kaugel, või ei soovi õpilane neis kohtades õpinguid alustada.