Tallinnas on 854 põhikoolilõpetajat koolikohata, linn ja ministeerium vaidlevad lahenduse üle

Tallinnas on 854 põhikoolilõpetajat koolikohata, linn ja ministeerium vaidlevad lahenduse üle

Tallinna linnavalitsuse ja haridusministeeriumi vahel on tekkinud lahkarvamus koolikohata jäänud põhikoolilõpetajate arvu osas. Kui linn nõuab kiireid meetmeid 854 õpilase aitamiseks, siis ministeerium peab andmeid ebatäpseks ja viitab jätkuvale vastuvõtuperioodile.

Eesti

Tallinna linnavalitsuse andmetel on ligi 900 põhikooli lõpetajat endiselt ilma uue õppekohata, kuid haridus- ja teadusministeerium peab seda arvu ebatäpseks. Ametlikult on koolikohata 854 noort, kuid ministeeriumi hinnangul pole andmed hariduse infosüsteemis EHIS veel lõplikult uuendatud ning tegelik olukord selgub alles pärast täiendava vastuvõtu lõppu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et koolides käib praegu täiendav vastuvõtt, mis kestab 31. augustini. Tema sõnul ei saa praeguse seisuga veel väita, et õpilastele kohti ei jätku. «Me ei saa öelda, et ei ole õppekohti. Me saame öelda, et täna ei ole informatsiooni, kus 854 õpilast septembris õppima asuvad,» ütles Kallas. Ministri hinnangul peaksid koolid tulevikus oma protsessid juuli alguseks lõpetama, et vältida viimase hetke segadust augusti lõpus.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante ei nõustu ministri hinnanguga. Ta toonitas, et sõltumata infosüsteemide täituvusest on reaalsus see, et paljudel noortel puudub õppekoht ja riik peab leidma lahenduse enne kooliaasta algust. «Isegi kui EHIS pole täidetud, on õpilaste arv selline, et 1. septembriks ei pruugi me neile kõigile kohta leida,» sõnas Kante.

Segadus tekitab noortes stressi

Õpilasesinduste liidu esimees Karl Erik Kirss tõdes, et olukord on paljude noorte jaoks äärmiselt stressirohke, kuna vahetult enne kooliaasta algust puudub neil selgus tuleviku osas. «See on väga stressirohke kogemus, kui kaks nädalat enne õppetöö algust ei tea nii paljud õpilased, millisesse kooli nad lähevad,» märkis ta. Kirsi sõnul on ka infoliikumine olnud segadusttekitav, jättes õpilased ootavasse ja teadmatusse seisu.

Vaidluse üheks keskseks punktiks on ettevalmistusõppe kohad. Näiteks Tallinna rakenduskõrgkoolis on ootused riigi tellimusele suured, kuid linna andmetel on sinna esitatud juba 140 avaldust. Kallas peab aga varajast vastuvõttu kohatuks, väites, et ettevalmistusõpe on mõeldud hädaabinõuna, kui 10. septembriks selgub, et osa lapsi pole kuhugi pääsenud. Kante seevastu kinnitas, et taotlejad vastavad nõuetele ning vajadus lisakohtade järele on ilmne.

Ava rakenduses →