Tallinnas nõuavad noorte esindajad kliimaseaduse eelnõu põhjalikku ümbertegemist

Noorte Keskkonnanõukogu liikmed Linda Leesi ja Robert Pappeli kritiseerivad valitsuse kliimaseaduse eelnõud, väites, et see ei taga tulevaste põlvkondade õigusi. Autorid nõuavad rangemaid ja siduvaid heite vähendamise eesmärke, mis vastaksid Pariisi kliimaleppe nõuetele.

Tallinnas tegutsevate noorte esindajate Linda Leesi ja Robert Pappeli hinnangul on praegune kliimaseaduse eelnõu puudulik ning vajab olulisi muudatusi, et tagada ühiskonna toimetulek tuleviku kliimamuutustega. Autorid rõhutavad, et seaduse kavand ei arvesta piisavalt noorema põlvkonna huvidega ning jätab tuleviku heitkoguste vähendamise koorma suures osas järgmiste aastakümnete kanda.

Poliitiline vastutus ja õiguslikud riskid

Lees ja Pappel viitavad, et 2023. aastal valitud Riigikogu koosseis peab võtma vastutuse otsuste eest, mille mõju ulatub 2050. aastasse ja kaugemale. Praeguse keskkonnakomisjoni liikmete keskmine vanus on umbes 50 aastat, mistõttu jõuavad kliimamuutuste kõige teravamad tagajärjed nende otsustajate elukaare lõpufaasi, samas kui tänased noored peavad sellega elama pikema aja vältel.

Eelnõu kritiseerijad leiavad, et puuduvad sektoripõhised ja siduvad heite vähendamise sihid tekitavad õiguslikku ebakindlust. Lauri Laats on varasemalt märkinud, et diskussioonid kliimateemade üle on sageli takerdunud dokumentide madalasse lisandväärtusesse, mitte kliimaprobleemide eitamisse. Siiski rõhutavad aktivistid, et ilma siduvate kohustusteta jäävad eesmärgid vaid paberile, mis võib tulevikus kaasa tuua kulukaid kohtuvaidlusi.

Põlvkondadevaheline õiglus

2021. aastal tegi Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, kus tunnistati riiklik kliimaseadus osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see pani tulevastele põlvedele ebaproportsionaalselt suure koorma. Eesti noorte esindajad leiavad, et sarnase vea vältimiseks peaks Eesti seaduse aluseks võtma TalTechi teadlaste koostatud kasvuhoonegaaside eelarve.

Noorte Keskkonnanõukogu on oma seisukohad edastanud ministeeriumile aastatel 2023-2024 ning osalenud korduvalt kohtumistel ametnikega. Nende hinnangul on praegune eelnõu isegi leebem kui senised kehtivad normid, mistõttu ei aita see Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustust hoida globaalne soojenemine 1,5 kraadi piires.