Tallinnas Kumu kunstimuuseumis avati näitus saami põlisrahva võitlusest oma õiguste eest

Tallinnas Kumu kunstimuuseumis on avatud rahvusvaheline näitus, mis analüüsib saami rahva enesemääramist ja võitlust oma kultuurilise pärandi eest. Kuraator Ann Mirjam Vaikla rõhutab, et ekspositsioon pöörab tähelepanu saami kultuuri objektistamisele ja kolonialismi pikaajalistele tagajärgedele.

Tallinnas Kumu kunstimuuseumis avati reedel rahvusvaheline grupinäitus "Ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine". Ekspositsioon heidab valgust saamide ajaloolisele võitlusele maa, keele ja enesemääramise õiguste eest, tuues esile nii kogukondlikke saavutusi kui ka süsteemseid probleeme.

Kolonialismi kriitika kunstis

Kuraator Ann Mirjam Vaikla juhib tähelepanu, et saamide kultuuri on aastakümneid objektistatud, taandades selle vaid suveniirideks või maskottideks. See võõra pilgu läbi kujutamine röövib põlisrahvalt nende agentsuse ja enesemääramisõiguse. Kunstnik Hans Ragnar Mathisen toob näitusel esile territoriaalse terviklikkuse, taastades oma kaartidel sadu algupäraseid saamikeelseid kohanimesid, mis koloniseerimise käigus on kustutatud või ümber kirjutatud.

Näituse üks valusamaid teemasid on kolonialismi ja vägivalla seos. Üks eksponaat, millel on kujutatud saami inimese figuuriga laskmismärklaud ja Coca-Cola stiilis kiri "naudi kolonialismi", illustreerib teravat kriitikat ajaloolisele rõhumisele. Vaikla sõnul on saami teemade kasvanud nähtavus rahvusvahelisel kunstiväljal märk sellest, et need küsimused vajavad ühiskonnas laiemat tähelepanu.

Poliitiline ja keskkondlik vastasseis

Ekspositsioon käsitleb ka rahvusvahelisi õigusnorme. 1989. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon nr 169 kaitseb põlisrahvaste õigusi, kuid Norra on olnud ainus riik saamide elualadel, kes on selle allkirjastanud. Vaikla märgib, et vaatamata allkirjale on lepet korduvalt rikutud, mis tekitab küsimusi rahvusvaheliste kokkulepete tegelikust kaalust ja tähendusest.

Näituse keskne videoinstallatsioon keskendub kalastusküsimustele Põhja-Norras ja -Soomes. Kui Atlandi lõhe populatsioon on vähenemas, on riiklikud meetmed, nagu kalastamise keelamine kohalikele, tekitanud pingeid. Vaikla sõnul on saami põliselanikud pakkunud välja alternatiive, kuid nende häält ei võeta ametlikul tasandil kuulda, jättes nad kuuendat aastat ilma õiguseta oma kodujõgedel kala püüda.