Tallinnas korraldatakse heategevusõhtusöök «halva teenindusega» seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks

Tallinna restoranis Gläm toimub detsembris heategevuslik õhtusöök, kus tuntud inimesed kehastuvad teenindajateks, et koguda 3840 eurot seksuaalvägivalla ohvrite toetuseks. Üritus aitab katta puudujääki, mis tekkis MTÜ Eesti SV Tugigruppide pärast Tallinna linnalt toetuse saamata jäämist.

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuv restoran Gläm võõrustab 12. detsembril heategevuslikku õhtusööki, kus laitmatu klienditeeninduse asemel ootab külastajaid teadlikult ebaadekvaatne teenindus. Ürituse eesmärk on koguda 3840 eurot seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide tegevuseks, kuna Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet jättis MTÜ Eesti SV Tugigruppide toetustaotluse rahuldamata. Korraldajate sõnul polnud linna keeldumise põhjenduseks toodud selgitused piisavad, et jätta ohvrid abita.

Ebatavaline toetusavaldus

Teenindajate rolli asuvad tuntud avaliku elu tegelased, sealhulgas Marjen Võsujalg, Mallukas, Kristina Pärtelpoeg, Kaisa Kuusnõmm, Anu Saagim ja Sten Zeider. Külastajad võivad oodata teravaid märkusi, jookide kadumist ja ootamatut käitumist, mis on täielikus vastuolus tavapärase restoranietiketiga. «Sita teeninduse õhtusöögi» piletite kohta saab täpsemat infot korraldajatelt.

MTÜ Eesti SV Tugigrupid juht Rita Holm märgib, et hoolimata lustakast formaadist on probleem, mida lahendada püütakse, sügavalt tõsine. Tugigrupid pakuvad tasuta tuge inimestele, kes on lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud ja vajavad abi traumaga toimetulekuks. Holmi sõnul on häbi ja süütunne, mida ohvrid kannavad, sageli aastakümneid kestev koorem, mida ei saa mõõta vaid statistiliste näitajatega.

Süsteemsed murekohad

Lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenute abistamise puudujäägid on jõudnud ka riigikogu päevakorda. Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Zuzu Izmailova on tõstatanud küsimuse, miks abi kättesaadavus sõltub tihti ohvri elukohast või tema suutlikkusest traumast rääkida. Izmailova hinnangul vajavad kannatanud pädevat ja pikaajalist tuge, mida praegune süsteem alati ei taga.

Sotsiaalminister Karmen Joller selgitas oma 15. oktoobri vastuses, et riiklik kuriteoohvri hüvitis ja ohvriabiteenused on olemuselt erinevad. Kuigi hüvitise taotlemisel on ranged kriteeriumid ja tähtajad, on psühhoteraapia ja nõustamine kättesaadavad ka ilma kriminaalmenetluseta. Ministri andmetel on 2027. aastaks ohvriabile, sealhulgas naiste tugikeskustele, kavandatud ligikaudu 1,3 miljonit eurot lisaraha, kuid otsused hüvitiste ülempiiride tõstmise või mittevaralise kahju hüvitamise kohta on endiselt langetamata.

Justiits- ja digiministeeriumi andmed näitavad probleemi ulatust: 2025. aastal registreeriti Eestis 654 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu. Need andmed peegeldavad vaid registreeritud juhtumeid, jättes kõrvale inimesed, kes pole oma traumadest veel teada andnud või kellel pole olnud ligipääsu vajaliku abini.