Tallinnas kohtu all olev ekslinnapea Tõnis Palts selgitas pankroti tagamaid

Harju maakohtus arutati teisipäeval endise Tallinna linnapea Tõnis Paltsi eraisiku pankrotimenetlust, mille algatas võlausaldaja AS Varalaen. Palts seostab oma makseraskusi ebaõnnestunud äriprojektidega Ukrainas, mis said tugeva tagasilöögi pärast 2014. aasta sündmusi ja 2022. aasta sõja puhkemist.

Harju maakohtus toimus teisipäeval, 8. septembril istung, kus arutati Tõnis Paltsi eraisiku pankroti väljakuulutamist. Nõude esitas AS Varalaen, kelle hinnangul on ettevõtjal tasumata ligi 130 000 eurot koos viivistega. Kohtu määratud usaldusisik on analüüsinud Paltsi majanduslikku olukorda ja tuvastanud tema maksejõuetuse. Kohtunik Gerli Kase langetab lõpliku otsuse reede, 11. septembri istungil.

Investeeringud Ukrainas

Palts tõi oma sotsiaalmeedias avaldatud selgituses esile, et majanduslikud raskused said alguse 2000ndate keskel tehtud investeeringutest Ukrainasse. Pärast linnapea ametist lahkumist 2005. aastal otsustas ta vältida suuri investeeringuid Eestisse, et hoida äritegevus poliitikast lahus. Ta suunas kapitali Ukrainasse, eeldades riigi kiiret majanduskasvu ja lõimumist Euroopa Liiduga.

«Plaanisin arendada kahte kuurordiprojekti Krimmi lõunarannikul ning alustasin üheksa-megavatise päikeseelektrijaama projekteerimist Hersoni oblastis,» kirjeldas Palts. Kuigi 2009. aasta finantskriis sundis projekte lisakapitaliga toetama, suutis ta sellest üle saada. Olukord muutus kriitiliseks 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi, mis muutis õigusliku keskkonna ja tõstis riskitaset.

Lõpliku hoobi äritegevusele andis Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal. Paltsi sõnul on varad okupeeritud aladel täna realiseerimatud ning nende väärtuse taastumine sõltub sõjategevuse tulemustest ja Ukraina kontrolli taastamisest.

Katse Levikomi

Pärast 2022. aastat asus Palts 2023. aastal tööle Levikomi juhatusse, lootes telekommunikatsioonisektoris loodava lisandväärtusega võlausaldajate nõudeid rahuldada. Äriplaan nägi ette ülikiire interneti viimist väljapoole suuremaid linnu.

«Ärilised probleemid polnud lahendamatud, kuid koostööd takistasid keerulised suhted suurosanike vahel,» nentis Palts. Ta püüdis saavutada võlausaldajatega kokkulepet, kuid AS Varalaen ei soostunud kavandatud lahendusega. Praegu soovib Palts pankrotimenetluse raames saavutada kohtu kontrolli all kompromissi, mis arvestaks kõigi võlausaldajate huve.