Tallinnas klassikateoste ekraniseeringuid kommenteerinud Andrus Kivirähk: klassikuid ei tohiks näppida
Kirjanik Andrus Kivirähk leiab, et tänapäeva stsenaristid peaksid kirjandusklassikasse austusega suhtuma, mitte teoste olemust kapitaalselt muutma. Ta toob näitena hiljutise Soome filmi, mida peab originaalist liigselt kaugenenud ja karakterite poolest vaeseks.
KultuurKirjanik Andrus Kivirähk väljendas hiljuti kriitikat filmitegijate suunas, kes asuvad klassikalisi teoseid liigselt ümber kirjutama. Kirjaniku hinnangul on algupäraste teoste loojad olnud oma ala meistrid, kelle pärandit tuleks austada, mitte selle põhiolemust vägivaldselt muuta.
Kriitika filmikunstis
Kivirähk viitas oma vaatlusele režissöör Antti J. Jokineni mängufilmist "Kalevala: Kullervo lugu". Ta märkis, et film jättis talle mulje, kus Kullervot kujutati pigem koomiksisarja tegelasena, kes saab pidevalt füüsilisi hoope, mitte aga eepose sügavama karakterina. Kivirähki sõnul on klassikaliste lugude dramatiseerimisel oluline säilitada respekt algupärandi vastu, lubades küll kärpeid, kuid mitte tegelaste karakteri moonutamist.
Autentsus ja teatrilava
Kirjanik soovitab klassika olemuse mõistmiseks pöörduda pigem teatrilavade poole. Ta tõi eeskujuks VAT Teatri lavastuse, kus Pääru Oja kehastab Kullervot autentselt. Kivirähk võrdles Kullervot maailmakirjanduse teise tuntud tegelase Hamletiga, märkides, et kui Hamlet on kõhklev prints, siis Kullervo on otsekohesem ja vägivaldsem tüüp. Samuti rõhutas ta, et erinevalt Kalevipojast, kes kannab positiivset rahvajuhi kuvandit, puudub Kullervol positiivne programm ja ta keskendub peamiselt kättemaksule.
Lõpetuseks nentis kirjanik, et eepilise filmi tegemiseks tuleks pigem järgida moodsat lähenemist, kus säilitatakse algne süžee, kuid antakse tegelastele tänapäevased motiivid, tuues eeskujuks Christopher Nolani stiilis käsitluse.
Ava rakenduses →