Tallinnas kerkib vastuseis tehisintellekti agentide seaduseelnõule

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Vahtras soovib kiirendada tehisintellekti agentide tegevust reguleeriva eelnõu menetlemist, kuid on pälvinud juristide ja ametiasutuste teravat kriitikat. Kriitikud viitavad eelnõus sisalduvatele õiguslikele riskidele ja puudustele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Tallinnas on tekkinud pinge seoses uue eelnõuga, mis peaks andma juriidilise aluse tehisintellekti agentidele tegutseda inimeste nimel. Liina Vahtras on seadnud eesmärgiks seaduseelnõuga kiiresti edasi liikuda, kuid protsess on põrganud kokku ootamatult suure vastuseisuga.

Eelnõu kooskõlastusaeg on piiratud 12 päevaga, mida eksperdid ja juristid peavad niivõrd keerulise ja uudse regulatsiooni puhul ebapiisavaks. Mitmed praktikutest õigusnõustajad ja riigiasutused on andnud märku, et praegusel kujul on ettepanek vastuoluline ning võib tekitada õiguslikke lünki, mis jätavad avatuks ohtlikud stsenaariumid.

Kriitika fookuses

Kriitikute peamine murepunkt puudutab vastutuse küsimust ja tehisintellekti agentide autonoomset tegutsemisvõimet. Sõltumatud juristid on rõhutanud, et eelnõu praegune sõnastus ei taga piisavat kaitset, kui AI-agent peaks tegema otsuseid, mis on vastuolus kehtivate regulatsioonide või inimese huvidega.

Samal ajal on teised ministeeriumid valinud taktika hoida avalikkuse ees eelnõu suhtes madalat profiili ning pole omapoolseid sisulisi seisukohti veel avalikustanud. Eelnõu saatus sõltub nüüd suuresti sellest, kas ministeerium suudab kiirendatud menetluse raames kriitikutele vastuvõetavaid parandusi teha või lükkub protsess edasi.