Tallinnas Keeleinspektsiooni pikaaegne juht Ilmar Tomusk lahkub ametist

Pärast 31 aastat Keeleinspektsiooni eesotsas paneb Ilmar Tomusk ameti maha, tuues esile, et Eestil on õnnestunud vältida suuremaid keelekonflikte. Ametnik ei välista edaspidi poliitikasse siirdumist, kuid keskendub esmalt lastekirjandusele.

Tallinnas 31 aastat Keeleinspektsioonit juhtinud Ilmar Tomusk teatas, et ei kandideeri ametikohale uueks perioodiks. Oma pika karjääri üheks suurimaks saavutuseks peab ta oskust hoida Eesti ühiskonda suurematest keelepõhistest konfliktidest, vaatamata riigi keerulisele ajaloolisele taustale ja mitmekesisele rahvastikule.

Tomusk asus ametisse 1995. aasta oktoobris, olles algselt plaaninud ametis olla vaid pool aastat. Pikk ametiaeg on võimaldanud tal jälgida keelepoliitika arengut ning osaleda nii rangemate keelenõuete kehtestamisel kui ka nende järkjärgulisel leevendamisel vastavalt vajadusele.

Haridussüsteemi väljakutsed

Keeleinspektsiooni lahkuv juht märgib, et suhtumine eesti keelde on aastakümnetega märgatavalt paranenud, eriti venekeelse elanikkonna seas. Tomuski sõnul on üleminek eestikeelsele õppekeelele vajalik samm, kuigi selle teostamine on nõudnud märkimisväärset pingutust.

Ta tõi välja, et kuigi 97 protsenti õpetajatest vastab praegu formaalselt C1-keeleoskustasemele, jätkub vajadus täiendavaks keelealaseks toeks. Lasteaia abiõpetajate puhul on töökoormus seoses keelenõuete täitmisega endiselt kõrge, kuid Tomusk usub, et 2029.-2030. aastaks saavutatakse olukord, kus keeleoskus vastab üldistele ootustele kõigil haridustasemetel.

Tulevikuplaanid ja poliitika

Oma edasistest sammudest rääkides rõhutas Tomusk, et ei välista tulevikus poliitikasse siirdumist, kuigi konkreetseid plaane või erakondlikku kuuluvust tal hetkel ei ole. Ta nentis, et kui talle tehtaks asjakohane ettepanek, kaaluks ta seda, kuid esialgu keskendub ta oma tööle lastekirjanikuna.

Ühe suurema ohuna eesti keele säilimisele näeb ta tänapäeval mitte niivõrd ühiskondlikke pingeid, kuivõrd inglise keele valitsevat positsiooni ärimaailmas ja noorte igapäevasuhtluses. Tomusk rõhutas, et avalikus ruumis peab eestikeelne teave olema alati tagatud, et kaitsta kodanike õigust saada teavet oma riigikeeles, sõltumata ärinimedest või reklaamidest.