Tallinnas kasvas kergliiklejate arv viie aastaga 60 protsenti

Tallinna abilinnapea Joel Jesse sõnul on ratta- ja kergliiklusega liiklejate arv pealinnas viie aastaga kasvanud umbes 60 protsenti ehk keskmiselt kümme protsenti aastas. Endine abilinnapea Pärtel-Peeter Pere kritiseerib aga senist andmekogumise meetodit, pidades käsitsi loendamist ebapiisavaks. Tallinn plaanib aasta lõpuks paigaldada 30 ristmikule automaatloendurid.

Tallinna kergliiklejate arv on viie viimase aastaga kasvanud ligikaudu 60 protsenti, teatas pealinna transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse. Selgub aga, et andmete kogumise meetod on seni olnud üsna tagasihoidlik.

Kümme protsenti kasvu aastas

Tallinn kogub jalgrattaratturite ja kergliikurite andmeid alates 2021. aastast. Loendust viiakse läbi kord aastas füüsiliselt 12 ristmikul, sealhulgas Narva maantee ja Pronksi tänava ristmikul, Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristumiskohas ning Endla ja Tehnika tänava ristmikul. Loendus toimub tööpäevadel hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal ning arvestatakse jalgrattureid, tõuke- ja kastirattureid, renditavaid kergliikureid ja muid kergsõidukeid.

Jesse sõnul näitab see statistika selget kasvutrendi. «Aastad ei ole ju alati vennad, mõni aasta sõltub ka erinevatest asjadest, on näiteks suved jahedamad või vihmasemad, aga kui vaadata viie aasta läbivat trendi, siis tegelikult võiks öelda, et suurusjärk on olnud kümme protsenti kasvu aastas,» ütles Jesse. Käesoleval aastal on kasv võrreldes eelmisega olnud tema sõnul kahe protsendi lähedal, mida mõjutavad ka ilmaolud ja hooaja algus.

Kriitika: "Primitiivne suhtumine"

Endine Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere suhtub praegusesse andmekogumise meetodisse kriitiliselt. «See, kui käiakse korra aastas käsitsi tänaval lugemas, on sama, nagu käiakse meil kruvikeerajaga foore seadistamas,» lausus Pere. Ta hindab senist lähenemist koguni «primitiivseks, idaeuroopalikuks suhtumiseks äärmiselt põhjamaisesse liikumisviisi».

Pere sõnul kasutavad Põhjamaad täpsema statistika saamiseks automaatloendureid ning sama peaks tegema ka Tallinn. Täpsemate andmete abil saaks linn paremini planeerida liikluskorraldust, näiteks teada, millistes linnaosades ja mis kellaaegadel sõidavad lapsed koolidesse ja trennidesse ning milliseid tänavaid nad kasutavad, mis omakorda aitaks tõsta laste liiklusohutust.

Tallinn liigub automaatloendurite poole

Abilinnapea Jesse kinnitas, et pealinnal on plaan senine manuaalne loendus asendada kaasaegsema lahendusega. «Siiani on tehtud seda füüsiliselt, inimesed loendavad, aga käesoleva aasta lõpuks on plaanis soetada ka automaatloendurid ja paigaldada 30 ristmikule, siis juba saab hakata seda seirama täpsemalt ja põhjalikumalt,» selgitas Jesse.

Tartu näitab teed

Võrdluseks võib tuua Tartu, kus automaatloendurid on juba aastaid kasutusel. Ülikoolilinnas kasvas kergliikumiste arv 2021. aasta ligikaudu miljonilt liikumiselt eelmise aasta 1,4 miljonini. Tartu linna liikuvusspetsialisti Olja Fomina sõnul on liikuvusandmed hea indikaator tänavaruumi planeerimiseks. Üks populaarsemaid kergliiklejate kohti Tartus on Turu sild, kust on käesoleva aasta algusest alates tehtud juba üle poole miljoni ületuse.