Tallinnas jõudis Riigikokku petitsioon lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuse kohta

Riigikogu on saanud menetlusse kodanikualgatuse, millega soovitakse kaotada lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtajad. Algatajad nõuavad ka süsteemi loomist, kus väärkohtlejad peavad ohvritele tekitatud traumade eest rahaliselt hüvitist maksma.

Riigikogu on saanud menetlusse kodanikualgatuse, mis taotleb laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegude aegumistähtaegade kaotamist ja ohvritele riikliku hüvitissüsteemi loomist.

Probleemi sügavus

Kehtiv karistusseadustik näeb ette, et laste vastu toime pandud seksuaalkuriteod aeguvad kümne aasta möödudes ohvri täisealiseks saamisest. Algatajad toovad välja, et selline regulatsioon ei arvesta traumeeritud inimeste vaimse tervisega. MTÜ Eesti SV Tugigrupid statistika kohaselt on 76 protsenti ohvritest langenud väärkohtlemise ohvriks juba enne seitsmeaastaseks saamist.

Psühholoogilise trauma tõttu, mis võib põhjustada dissotsiatiivset amneesiat, meenuvad paljud juhtumid ohvritele alles aastakümneid hiljem. Tihti jõutakse kuritegudest rääkimiseni alles 30. või 40. eluaastates, mil traumast tingitud psühhiaatrilised häired hakkavad oluliselt elu häirima. Selles vanuses on seaduslik aegumistähtaeg aga ammu möödas, mistõttu puudub õiguslik võimalus õigluse jaluleseadmiseks.

Hüvitiste küsimus

Ettepanek sisaldab ka nõuet, et väärkohtlejatelt nõutaks edaspidi riiklikult välja mittevaralise kahju hüvitist. Algatajad rõhutavad, et riiklik ühekordne toetus ei kata komplekstrauma ravimiseks vajalikke aastaid kestvaid teraapiakulusid. Riigikogu juhatus on kohustatud algatuse menetlusse võtmise või tagasilükkamise otsustama 30 päeva jooksul.