Tallinnas jõuab Riigikogusse petitsioon, mis nõuab mõrvarite vabastamise teavituskorra muutmist

1595 allkirja kogunud petitsioon nõuab kannatanute ja nende lähedaste senisest paremat teavitamist vägivaldsete kurjategijate vangistusrežiimi leevendamisest. Algatus jõudis Riigikokku 1. septembril ning parlamendil on sellele vastamiseks jäänud 17 päeva.

Tallinnas jõuab Riigikogu menetlusse rahvaalgatus, mis seab eesmärgiks muuta raskete vägivallakuritegude toimepanijate ennetähtaegse vabastamise ja avavanglasse viimise teavituskorda. Praeguseks on petitsioonile alla kirjutanud 1595 inimest.

Algatuse tõukeks said avalikkuse ette jõudnud lood, kus raskete kuritegude ohvrite lähedased said kurjategijate vangistusrežiimi leevendamisest teada meedia või juhuslike allikate kaudu, mitte ametlikest kanalitest. Nende hulgas on näiteks Narvas tapetud tütarlapse lähedased ning Arukülas pussitamise tagajärjel elu kaotanud noormehe pere.

Kannatanute õigused fookuses

Pöördumise autorid rõhutavad, et kehtiv süsteem ei taga piisavat teavitust, mis tekitab lähedastes hirmu ja ebakindlust. Nad ei nõua tingimisi vabastamise keelustamist, kuid taotlevad õiglasemat tasakaalu süüdimõistetute ja ohvrite vahel. Ettepaneku kohaselt peaks seadusandlus sätestama kannatanutele kohustusliku ja õigeaegse teavitamise.

Samuti soovitakse, et otsuste tegemisel võetaks senisest enam arvesse kannatanute turvatunnet ja nende seisukohti. Algatuses rõhutatakse, et riik peab lisaks kurjategija resotsialiseerimisele hindama põhjalikumalt ka toimepandud kuriteo pikaajalisi mõjusid ohvritele.

Rahvaalgatus.ee keskkonnast selgub, et pöördumine esitati Riigikogule 1. septembril. Parlamendil on algatusele vastamiseks jäänud 17 päeva.