Tallinnas ja Tartus tähistatakse Andrzej Wajda 100. sünniaastapäeva filmiretrospektiiviga

Tallinna kino Sõprus ja Tartu Elektriteater toovad oktoobris ekraanidele poola filmilegendi Andrzej Wajda olulisemad teosed. Kavas on kuus autorifilmi, mis heidavad valgust nii Poola ajaloole kui ka režissööri isiklikule loomingulisele teekonnale.

Tallinna kino Sõprus ja Tartu Elektriteater korraldavad oktoobris ühise filmiprogrammi, millega tähistatakse legendaarse poola režissööri Andrzej Wajda 100. sünniaastapäeva. Programmi raames linastub mõlemas linnas kokku kuus teost, mis katavad autori loomingulist teekonda stalinistliku propaganda kriitikast kuni isiklike ja sotsiaalsete teemadeni.

Sõjatriloogiast modernismini

Retrospektiivi avanädal on pühendatud Wajda sõjatriloogiale. 12. oktoobril jõuab ekraanidele režissööri esimene täispikk mängufilm "Põlvkond" (1955), mis keskendub 1942. aasta Varssavi okupatsioonile. Sellele järgneb 15. oktoobril 1944. aasta ülestõusu kajastav "Kanal" (1957) ning triloogia lõpetab 19. oktoobril Teise maailmasõja lõpupäevi käsitlev "Tuhk ja teemant" (1958).

Kino Sõprus programmijuht Johannes Lõhmus rõhutas, et neis filmides on kesksel kohal au ja isikliku ohverduse teemad. "Wajda oli autor, kes tegi Poola ajaloo maailmakuulsaks. Tema filmid on empaatiaharjutused ja seetõttu peamegi oluliseks tema 100. sünniaastapäeva tähistada," märkis Lõhmus.

Isiklikud ja ühiskondlikud peegeldused

22. oktoobril näeb publik 1960. aastal valminud filmi "Süütud võlurid", mis kirjeldab sõjajärgse Poola noorte elustiili. Elektriteatri programmijuhi Rasmus Räägu sõnul oli see Wajda katse pöörata pilk sõja-aastatelt kaasaegsele ühiskonnale. "Kuigi seda peetakse tema loomingus poliitiliselt neutraalseks, oli see toona ideoloogidele pinnuks silmas rohkem kui varasemad sõjafilmid," lisas Rääk.

Programmi lõpuosas linastuvad 26. oktoobril "Kõik müügiks" (1969), mida on nimetatud Wajda kõige isiklikumaks tööks, ning 29. oktoobril stalinistlikku propagandat analüüsiv "Marmormees" (1977). Rasmus Räägu sõnul on "Kõik müügiks" oluline ka Eesti filmiloo kontekstis, olles olnud suunavaks teoseks mitmetele siinsetele režissööridele, sealhulgas Peeter Simmile.