Tallinnas ja Harjumaal on 377 põhikooli lõpetajat endiselt koolikohata

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas, et 377 kevadel põhikooli lõpetanud noort ei ole endiselt koolikohta leidnud. Enamik neist õpilastest elab Tallinnas ja Harjumaal ning neil puudub vajalik eesti keele oskus.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil tõi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas välja, et 377 kevadel põhikooli lõpetanud noort on endiselt koolikohata. See moodustab umbes kaks protsenti kõigist tänavustest põhikoolilõpetajatest.

Probleemi raskuspunkt on koondunud pealinna ja selle ümbrusse. Minister täpsustas, et 257 koolikohata jäänud noort elab Tallinnas või Harjumaal. Mujal Eestis on sama näitaja sisuliselt nullilähedane.

„Mure seisneb selles, et koolikohata jäänud lapsed on valdavas enamuses venekeelse põhikooli lõpetajad, kes ei oska eesti keelt,“ lausus Kallas. „Tallinna linn väidab küll vastupidist, kuid paraku on olukord selline. See on üheksa aastat kestnud venekeelse õppe tulemus.“

Lahendusena on ministeerium ja linn leppinud kokku nelja õpperühma loomises, kus rõhuasetus on eesti keele omandamisel. Näiteks avatakse sellised rühmad Tõnismäe riigigümnaasiumis ning kahes kutsekoolis. „Koos eesti keele õppega püütakse noortele pakkuda ka kutseõpet,“ lisas minister.