Tallinnas ilmus põhjalik kogumik keskaja Liivimaa allikatest

Tallinna Ülikooli kirjastus andis välja 934-leheküljelise teose „Keskaja Liivimaa allikad“, mis koondab ajaloolasi ja teisi asjatundjaid kaasates kirjalikke, pildilisi ja esemelisi materjale keskajast. Kogumiku koostas Marek Tamm ning selles avaldatud tõlked on paljuski eesti keeles esmakordsed.

Tallinna Ülikooli kirjastus avaldas mahuka teose „Keskaja Liivimaa allikad. Tekstid, kujutised, esemed“, mis tutvustab siinset piirkonda osana Euroopa poliitilistest, usulistest ja kultuurilistest võrgustikest. Raamatu koostaja Marek Tamm on koondanud ühtede kaante vahele esindusliku valiku ajaloolist materjali.

Teos ei piirdu vaid tekstidega, vaid sisaldab ka reproduktsioone pühapiltidest, skulptuuridest, pitseritest, müntidest ja arheoloogilistest leidudest. Lisaks on allikatele lisatud kommentaarid, mis selgitavad nende tausta ja tähendust. Enamik raamatus sisalduvatest tõlgetest ilmub eesti keeles esimest korda, mõned allikad jõuavad üldse esmakordselt trükisõnasse.

Kirjandusteadlane Liina Lukas selgitas, et kogumik avab lugejatele allikaid, mis on seni olnud peamiselt vaid erialaspetsialistide pärusmaa.

«Keskaja Liivimaa ajalooallikad, olgu kirjalikud, pildilised või esemelised, on siiani olnud suuresti teada vaid keskaega uurivatele ajaloolastele,» ütles Lukas. «Laiemale kultuurihuvilisele lugejale on need tundmata, kas seetõttu, et on mööda ilma laiali, või siis keeltes, mille oskus ei ole enam levinud isegi ajaloolaste seas: ladina, alamsaksa, keskülemsaksa, vanaislandi, vanavene, vanarootsi, vanagutni keeles. Käesolev raamat teeb eestikeelsetes tõlgetes kättesaadavaks osa sellest mitmekeelsest kultuuripärandist, millega põimus ja millele tugines eesti (kirja)kultuur.»

Raamatu valmimisse panustas ligi 30 eri valdkonna eksperti. 934-leheküljeline väljaanne ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“.