Tallinnas ilmus esmakordselt eesti keeles Püha Benedictuse reegel

Tallinna Ülikooli kirjastus andis välja Püha Benedictuse reegli, mis paneb aluse õhtumaa munklusele ja pakub pilguheitu varakeskaja igapäevaelule. Teose tõlkis eesti keelde Tiina Kala.

Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediaevalis» ilmus väärtuslik ajalooline tekst: Püha Benedictuse reegel. Tegemist on ühe olulisema varakeskaja allikaga, mis reguleeris kloostrielu ja munkade argiseid toimetusi ning mida peetakse tänaseni kogu lääne munkluse vaimseks vundamendiks.

Munkluse vaimne isa

Itaalia munk Püha Benedictus, kes elas ligikaudu aastatel 480-547, rajas oma eluajal Monte Cassino kloostri. Tema kirjutatud reeglistik kujunes benediktlaste kogukonna keskseks dokumendiks. Tekst ei keskendu ainult teoloogilistele sihtidele, vaid on üllatavalt praktiline, reguleerides kloostrielu pisidetailideni välja. Muuhulgas jagatakse selles juhiseid näiteks sobiva riietuse kohta talveperioodil või uneaja kestuse osas.

Kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal märgib, et tegemist on psühholoogiliselt ja teoloogiliselt sügava sissevaatega toonasesse maailmapilti. «Benedictuse reegel on kogu õhtumaa munkluse alus. See on ühelt poolt psühholoogiline ja teoloogiline sissevaade varakeskaja inimese maailmapilti ja samal ajal toob tekst välja toonase igapäevaelu, munkade argipäeva kuni pisiasjadeni,» sõnas Friedenthal.

Täpne tõlge ja taust

Teose tõlkis Tiina Kala, kes on teksti täiendanud mahukate joonealuste märkustega. Need selgitused aitavad lugejal paremini mõista ajaloolist konteksti ja tõlke nüansse. Raamatu toimetas Kaspar Kolk. Väljaande valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ning Marju Lepajõe mälestusfond.