Tallinnas hoiatatakse eestikeelsele õppele ülemineku puuduliku järelevalve eest

Tallinna abilinnapea Andrei Kante kritiseerib riiklikku järelevalvet eestikeelsele õppele üleminekul, märkides, et praegune monitooring ei anna õigeaegset ülevaadet õpilaste toimetulekust. Samal ajal on linnas terav õpetajate puudus ja haridusminister Kristina Kallas on sattunud linnavõimuga avalikku konflikti.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante hoiatab, et eestikeelsele õppele ülemineku riiklik järelevalve on ebapiisav, mis võib kaasa tuua olukorra, kus tuhanded õpilased ei valda õppeaasta lõpuks eesti keelt ega nõutud aineid. Tema sõnul on praegune kontrollisüsteem liiga aeglane, kuna riiklikud tasemetööd toimuvad alles neljandas ja seitsmendas klassis.

Tallinna üleminekukoolides õpib üle 17 000 lapse, hõlmates kõiki linnaosasid peale Nõmme. Selles sektoris õpib ka ligikaudu kolmandik kõigist pealinna erivajadustega õpilastest. Kante märgib, et kuigi linn on hakanud olukorda iseseisvalt seirama, on vaja valideeritud teste, mille katsetamiseks riigilt luba ei saadud.

Õpetajate kvalifikatsioon ja kriisid

Õpetajate kvalifikatsioon on pealinnas langenud: põhikoolis 74 ja gümnaasiumis 80 protsendini. Kuigi linn vabastas 301 keelenõuetele mittevastavat abiõpetajat, värvati nende asemele 220 uut töötajat. Üldine õpetajate puudus on püsiv ning prognooside kohaselt vajab Tallinn järgmisel aastal juurde 38 matemaatikaõpetajat, et katta koole, kus õppeaasta alguseski polnud sobivat spetsialisti leitud.

Haridusminister Kristina Kallas on kritiseerinud Tallinna linnavõimu silmakirjalikkuses, süüdistades neid venekeelse koolivõrgu pikaajalises kaitsmises. Andrei Kante nimetas ministri süüdistusi alusetuks ning nõudis tema tagasiastumist, viidates koolikohtade puudumisele ka nende õpilaste seas, kes on eksamid edukalt sooritanud.

Demograafia ja lasteaiad

Demograafilised muutused on toonud kaasa lasteaedade reorganiseerimise. 2024. aastal tegutses 127 lasteaeda, kuid tänavu 1. septembriks on see arv langenud 115-ni, sealhulgas on suletud ligikaudu 47 rühma. Samas on Kante sõnul märgata positiivseid tendentse, kus keskmine sooritus on tõusnud 75 protsendini.