Tallinnas ei saa ligi kolmandikus müügikohtadest eestikeelset teenindust

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan tegi ettepaneku muuta keeleseadust, kuna 2024. aastal läbi viidud kontrolli käigus selgus, et ligi 30 protsendis pealinna müügikohtadest ei suudeta pakkuda teenindust eesti keeles.

Tallinnas läbiviidud järelevalve käigus selgus, et märkimisväärses osas pealinna teenindusasutustest puudub kliendil võimalus suhelda riigikeeles. Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan on edastanud haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ametliku ettepaneku keeleseaduse täiendamiseks, et olukorda parandada.

Kontrolli tulemused ja valim

Käesoleval, 2024. aastal läbi viidud kontrolli raames vaadeldi kokku 143 erinevat müügikohta. Nendest 43 asukohas ehk 30,07 protsendis täheldati puudusi eestikeelses teeninduses. Järvani sõnul moodustasid kontrollitud valimist lõviosa kauplused, kokku 113 kauplust, mille seas oli nii kaheksa suuremat jaeketti 92 kauplusega kui ka 21 väiksemat üksikkauplust.

Lisaks tänavusele kontrollile kaasati andmeanalüüsi ka 2025. aastal kontrollitud müügikohad, mis hõlmasid lisaks kauplustele ka mitmesuguseid teenusepakkujaid ja toitlustusasutusi. Kuigi andmed kinnitavad probleemi ulatust, ei ole hetkel võimalik täpselt eristada, milline tegevusvaldkond on keeleoskuse seisukohalt kõige probleemsem.

Edasised sammud

Abilinnapea algatatud ettepanek ministeeriumile sihib keeleseaduse muutmist, eesmärgiga luua tõhusamad mehhanismid eestikeelse teeninduse tagamiseks. Ministeeriumi tasandil on arutelu selle üle, kuidas keelenõuete täitmist tõhusamalt tagada, kuigi keelenõuete täitmine on olnud kohustuslik pikemat aega.