Tallinnas avati Eesti ringhäälingu sajandit tähistav välinäitus

Ajakirjanik Indrek Treufeldt uurib oma peatselt ilmuvas raamatus Eesti ringhäälingu ajalugu, millele pühendatud välinäitus avati 31. augustil Tallinnas raadiomaja ees.

31. augustil avati Tallinnas Gonsiori ja Kreutzwaldi tänavate piirkonnas asuva Ringhäälingu bussipeatuse juures ajutine välinäitus, mis toob vaatajate ette valiku arhiivifotosid Eesti ringhäälingu sajandipikkusest teekonnast.

Näituse ja peatselt ilmuva raamatu autor, ajakirjanik Indrek Treufeldt, kirjeldab ringhäälingu arengut kui keerukat ja kohati lünklikku protsessi. Ajalooliste dokumentide säilimist on räsinud mitmed sündmused, sealhulgas 1944. aasta 9. märtsi pommitamine, mis hävitas Estonia teatrihoones asunud arhiivi, ning 1960. aastatel Gonsiori tänaval aset leidnud uputus. Samuti viidi Teise maailmasõja lõpus Eestist lahkudes kaasa osa olulisi helidokumente.

Sõna „ringhääling“ sünnilugu ulatub 22. novembri 1923. aastasse. Toona posti-, telegraafi- ja telefonivalitsuse ülem Indrek Rikand otsis uuele tehnoloogilisele fenomenile sobivat nimetust. Ta kirjutas töötajatele mõeldud lauaraamatusse uue termini ning kuna ta pidas end kirjameheks, jäi tema valik püsima.

Ajaloo peegeldus eetris

Treufeldti sõnul on ringhäälingu ajalugu olnud pidevas kohanemises, kus on tulnud tasakaalustada poliitilist survet ja ühiskondlikku vajadust. Ta toob näiteks nõukogude okupatsiooniaja, kus propaganda kõrval tuli sisu kohandada vastavalt kuulaja ootustele ja läänelikele standarditele.

Septembri keskpaigas alustab Vikerraadio ka Treufeldti koostatud ajalooline saatesari, mis kasutab arhiivi helimaterjale, et kaardistada meedia arengut läbi erinevate ajastute.