Tallinnas avatakse Kumu kunstimuuseumis saami põlisrahva kultuuri ja õigusi käsitlev näitus

Reedel avatav rahvusvaheline grupinäitus Kumu kunstimuuseumis süveneb saami põlisrahva enesemääramise püüdlustesse ja nende kunstilisse väljendusse läbi aastakümnete.

Reedel teeb Tallinna Kumu kunstimuuseum uksed lahti mahukale väljapanekule „Ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“. Näitus toob vaatajate ette saami kunstnike loomingu, mis on aastakümneid olnud tihedalt põimunud põlisrahva õiguste eest võitlemise ja poliitilise enesemääramise protsessidega.

Kunst kui enesemääramise tööriist

Saami kunsti tugev politiseerumine sai alguse 1960. ja 1970. aastatel. See periood oli otseselt seotud laiemate ühiskondlike muutuste ja saamide püüdlustega oma identiteeti ja õigusi kehtestada. Kuraator Ann Mirjam Vaikla selgitab, et näituse pealkiri ammutab inspiratsiooni saami kunstniku ja muusiku Nils-Aslak Valkeapää mõtetest, rõhutades põlisrahvaste teadmussüsteemide eripära. Vaikla sõnul ei ole saami kultuuris teadmine staatiline lõppeesmärk, vaid pidev osalusel ja kaasamisel põhinev dünaamiline protsess, mis vastandub ajaloolisele kolonialismile ja vägivallale.

Osa laiemast uurimisprojektist

Ekspositsioon toob kokku nii tunnustatud ühiskonnakriitilise kunsti pioneerid kui ka uue põlvkonna esindajad. Näitusel on teostega esindatud teiste seas Britta Marakatt-Labba, Outi Pieski, Marja Helander ning kollektiiv Suohpanterror.

Kõnealune näitus ei seisa eraldiseisva sündmusena, vaid on tihedas dialoogis teise kuraatori Linda Kaljundi koostatud väljapanekuga „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“, mis avatakse oktoobris. Mõlemad projektid kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi koostööna valmivasse mitmeaastasesse uurimisprogrammi „Ekspeditsioon“. Projekti eesmärk on analüüsida eestlaste ja teiste põlisrahvaste vahelisi keerulisi suhteid ning mõtestada, kuidas need kontaktid kujundavad meie tänapäevast minapilti.