Tallinnas arutleti Euroopa Liidu olemuse ja sisemise vabaduse üle
Vestlussarja „Tähenduse teejuhid“ 255. osas kõlas kriitiline võrdlus Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu struktuuride vahel. Arutelu tipnes tõdemusega, et tõeline iseseisvumine algab mitte ühiskonnakorra, vaid iseenda ego ületamisest.
ArvamusTallinnas toimunud vestlusringis tõstatati küsimus tänapäevase riigikorralduse ja vaimse vabaduse seostest. Diskussiooni keskmes oli Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vaheline analoogia, mida vaagiti läbi kriitilise prisma, otsides sarnasusi ideoloogilises juhtimises.
Aleksander Eeri Laupmaa tõi vestluse käigus esile terava tähelepaneku struktuuride kohta. «Järeldusele, et Euroopa Liit ja Nõukogude Liit ei ole teineteisest nii väga erinevad, pole liiga keeruline jõuda, maitseained on erinevad, aga supp on sama ja kogu asja juhtiv tees samuti,» kirjeldas ta oma seisukohta.
Ta märkis, et selline võrdlus võib tekitada inimeses soovi mässata organiseeritud hierarhilise ühiskonna vastu. Vestluse edenedes nihkus fookus aga väliselt poliitiliselt vastuseisult sisemisele tööle. Laupmaa hinnangul on inimese tõeline vangistus tingitud tema enda igapäevastest nõrkustest, ihadest ja kirgedest. Tema sõnul on tõeline vastuhakk ehk «pungestumine» võimalik vaid omaenda ego diktaadi alt vabanemise kaudu.
Selles kontekstis näeb ta kirikut kui paika, kus õpetatakse tehnikaid sellise sisemise vastuhaku teostamiseks. See mõttekäik rõhutab, et vaimne küpsemine ei tähenda pelgalt vanemate autoriteedist või ühiskondlikust grupimõtlemisest vabanemist, vaid eelkõige võitlust isikliku sisemise vabaduse eest, olgu see siis leitud usulisest praktikast või muust individuaalsest eneseületusest.
Ava rakenduses →