Tallinnas arutletakse rändepoliitika üle: professor Tammaru hoiatab ajutisuse illusiooni eest

Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru rõhutab vajadust muuta rändepoliitikat, kuna statistika näitab, et paljud ajutisena kavandatud rändevood muutuvad tegelikkuses püsivaks elama asumiseks. Ta märgib, et lõimumisega tuleb alustada saabumisest alates.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru leiab, et riikide rändepoliitika vajab sisulist ümberhindamist, kuna praegune eeldus ajutisest peatumisest ei vasta enamiku rändajate puhul tegelikkusele. Tema hinnangul on ekslik loota, et põgenikud või digirändajad lahkuvad pärast teatud aja möödumist iseenesest.

Tammaru märgib, et kui sisserändaja on uues riigis elanud kaks kuni kolm aastat, juurdub nad kohalikku ühiskonda ning hakkavad seal oma elu üles ehitama. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud lükata lõimumistegevusi edasi kuni ajutise staatuse lõppemiseni, vaid nendega tuleb alustada esimesest päevast.

Muutuv elukorraldus Põhja- ja Baltimaades

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva puhul valminud vestlussarjas arutles professor ka laiemate demograafiliste muudatuste üle. Lisaks rändele on fookuses digipööre ja kaugtöö, mis soodustavad mitmepaiksust, kus inimesed jagavad oma elu mitme kodu vahel, muutes sellega traditsioonilisi geograafilisi piire Põhja- ja Baltimaade regioonis.

Eelseisval 17. septembril Tallinnas toimuma kavandatud Põhjamaade ja Balti riikide rändekonverentsil analüüsivad eksperdid rändega seotud väljakutseid. Arutelu üheks keskseks teemaks on ka suurte linnakeskuste, sealhulgas Tallinna, jätkuv võime meelitada globaalset tipptalentide, hoolimata levinud arusaamast, et digitaalne maailm on piirideta.