Tallinnas arutati Ukraina kaitseabi hangete 70 miljoni euro suuruseid probleeme

Kaitseministeeriumi ja RKIK-i esindajad andsid riigikogule ülevaate Ukraina abiprogrammi hangetest, kus on jäänud täitmata lepingud ligi 70 miljoni euro ulatuses. Ametnikud selgitasid, et riik püüab kohtu kaudu vahendeid tagasi saada ning on esitanud parlamendile ligi 5000 lehekülge dokumente.

Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindajad andsid kolmapäeval Tallinnas riigikogu erikomisjonidele ülevaate Ukraina abiprogrammiga seotud hangetest, mille puhul on esinenud märkimisväärseid tarneraskusi. Kokku puudutavad vaidlused ja täitmata jäänud lepingud ligi 70 miljoni euro ulatuses vahendeid.

RKIK peadirektor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi asekantsler Kadri Peeters ja advokaat Maria Pihlak selgitasid parlamendisaadikutele protsesse, mis on viinud õiguslike vaidlusteni. Eesti on alates Venemaa täiemahulise agressiooni algusest ostnud Ukrainale laskemoona sadade miljonite eurode eest. Praeguseks on sihtkohta jõudnud 346 miljoni euro väärtuses kaupa, täiendavalt on 57 miljoni euro ulatuses tarneid töös.

Vaidlused 70 miljoni euro üle

Probleemid on kerkinud esile kolme konkreetse lepingu puhul. Ühe tarnija puhul on kohustused täitmata jäänud 59,8 miljoni euro ulatuses, veel kahe tarnijaga käivad kohtueelsed vaidlused, mis puudutavad 11,4 miljonit eurot.

Kadri Peeters rõhutas, et tegemist ei ole Eesti maksumaksja raha, vaid külmutatud Vene varade intressituludest pärit vahenditega. «Need umbes 70 miljonit eurot ei ole kadunud ega Eesti maksumaksjalt ära võetud,» selgitas Peeters. Sellegipoolest on riigil kohustus hallata riske ja kaitsta finantshuve. Kuna tehingud tehti ettemaksuna, et tagada Ukrainale kiire abi, on riik nüüdseks pöördunud kohtute poole raha tagasi nõudmiseks. Advokaat Maria Pihlak märkis, et õiguslikud protseduurid on algusjärgus, sealhulgas on määratud arbitraaži kohtunik ja oodatakse ajakava kinnitamist.

Puuduvad kirjavahetused ja dokumendid

Parlamendikomisjonidele esitati materjale, mis koosnevad ligi 5000 leheküljest. Need hõlmavad protokolle, ametkondlikke märkmeid ja ekspertide hinnanguid, mis aitavad mõista 2024. ja 2025. aastal langetatud otsuseid.

Samas tõdes Elmar Vaher, et RKIK-il puudub endiselt ligipääs osale olulisele infole. RKIK-i käsutuses pole endise kaitseministri Hanno Pevkuri ja toonase kantsleri Kaimo Kuuse vahelist Signal-äpi kirjavahetust, mis võiks valgustada otsuste tagamaid. Kuusk on teavitanud, et edastas need materjalid kaitsepolitseile. Samuti on läbi töötamata suur hulk teiste töötajate elektronkirju.

Peeters lubas, et ametkond hindab võimalusi dokumentide avalikustamiseks, eemaldades neilt vajadusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud märgistused. Siiski märkis ta, et iga dokumendi avalikustamine eeldab sisu hoolikat hindamist, et mitte kahjustada käimasolevaid õigusvaidlusi ega rikkuda konfidentsiaalsuskokkuleppeid rahvusvaheliste partneritega.