Tallinnas: Arhitektuuriajaloolane süüdistab muinsuskaitset Estonia teatri osas desinformatsioonis

Arhitektuuriajaloolane Siim Sultson väidab, et avalikkust on Estonia teatri juurdeehituse teemal eksitatud väidetega UNESCO sekkumise kohta. Tema sõnul on muinsuskaitseasutuste suhtlus UNESCO-ga olnud ebaeetiline, luues põhjendamatuid hirme.

Tallinnas 17. septembril 2026. Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson kritiseerib teravalt muinsuskaitseametkondade tegevust seoses Estonia teatri kavandatava juurdeehitusega. Sultsoni hinnangul on avalikkust teadlikult eksitatud väidetega, nagu võiks teatri laiendamine tuua kaasa objekti väljaarvamise UNESCO nimekirjast.

Süüdistused UNESCO suhtluses

Sultsoni hinnangul on institutsioonide poolt juhitud kommunikatsioon olnud ebaeetiline. Ta rõhutab, et ametlikus UNESCO kirjavahetuses puudub igasugune viide ähvardavale nimekirjast kustutamisele või muudele säärastele sanktsioonidele.

«UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe visatakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud,» selgitas Sultson. Tema väitel on väidetavat ohtu kasutatud poliitilise vahendina, et mõjutada debatti ehitusplaanide üle.

Konflikt Tallinna juhtimises

Estonia teatri juurdeehituse ning ka Tallinna linnahalli tuleviku ümber käiv arutelu on muutunud teravaks poliitiliseks vaidluseks. Linnajuhtimise tasandil on tekkinud märgatav vastasseis, kui abilinnapea Tiit Terik tellis teatrile muinsuskaitselise hinnangu, kuid linnapea Peeter Raudsepp otsustas selle sammu keelata.

See vastasseis illustreerib laiemat lõhet, kus ühelt poolt soovitatakse säilitada vanalinna vaateid ja teisalt vajadust moderniseerida kultuuriobjekte. Sultsoni avaldus lisab pinget olukorrale, kus osapooled võistlevad tõlgenduste üle, mis on lubatud ja mis mitte.