Tallinna vanalinnas seisavad linna kinnisvaraobjektid tühjana ja lagunevad

Tallinnale kuuluvate kinnisvarade kehv seisukord vanalinnas tekitab erimeelsusi linnavõimude vahel. Kui abilinnapea Tiit Terik näeb lahendusena hoonete erastamist, siis linnaplaneerijad rõhutavad vajadust olla vastutustundlikum omanik.

Tallinna vanalinnas on märkimisväärne hulk linnale kuuluvaid äripindu, mis seisavad tühjana ning on aastatepikkuse hooldamatuse tõttu halvas seisukorras. Kokku kuulub linnale vanalinnas üle 65 000 ruutmeetri pinda, millest suurem osa on antud rendile kaubandus- ja toitlustusettevõtetele.

Tiit Terik, kes täidab abilinnapea kohustusi, tõdes, et praegu on vanalinnas 20 vaba rendipinda. Ta viitas, et hoonete amortisatsioon ja tühjalt seismine on osaliselt tingitud linnaeelarve piiratud võimalustest investeeringuteks.

Müük versus korrashoid

Teriku hinnangul on üheks realistlikuks väljapääsuks kinnisvara müümine erakätesse, mis võimaldaks uutel omanikel hooned vajalike investeeringute toel korda teha. See lähenemine on aga vastuolus linnaplaneerimise ameti vaatega.

Linnaplaneerimise ameti vanalinna spetsialist Kaarel Truu rõhutab, et hoonete lagunemine on sageli tingitud puudulikust järelevalvest, kus tühjalt seisvate ruumide avariisid ei avastata õigeaegselt. Tema hinnangul peaks linn olema hoopis parem peremees, selle asemel et kinnisvarast loobuda.

"See, et linn on Tallinna vanalinnas kinnisvara omanik, on põhimõtteliselt hea. See peaks andma võimaluse suunata tegevusi, mis pindadel toimub," selgitas Truu. Ta lisas, et avalike asutuste vanalinnast väljaviimine või hoonete erastamine ei aita kaasa eesmärgile hoida piirkonda elava ja kohalikele elanikele suunatud linnakeskkonnana, mitte vaid turistidele mõeldud kommertstsoonina.

Kehtivas vanalinna arengukavas on seatud eesmärgiks, et linn peaks tegelema tühjalt seisvate majade taastamisega ning eelistama kinnisvara haldamisel väärtuspõhist lähenemist kasumile.