Tallinna vanalinna tühjad äripinnad: poliitikud pakuvad erinevaid lahendusi

Kuni viiendik Tallinna kesklinna äripindadest seisab tühjana, olukord on eriti kriitiline vanalinnas. Linnapoliitikud pakuvad probleemile väga erinevaid lahendusi, alates külaliskorterite reguleerimisest kuni käibemaksu langetamise ja linnavara halduse reformimiseni.

Tallinna vanalinn kaotab ettevõtteid ja elanikke, kuni viiendik kesklinna äripindadest seisab tühjana, ning linnapoliitikud ei suuda probleemi põhjuste osas üksmeelele jõuda.

Abilinnapea: süüdi on ligipääsetavus

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) näeb peamise põhjusena kehva ligipääsetavust, millele lisanduvad kõrged kinnisvarahinnad, koroonapandeemiast jäänud kaugtöö harjumused ja ranged muinsuskaitsenõuded, mis teevad hoonete korrastamise tema sõnul ebamõistlikult kulukaks.

«Kas ma saan autoga koju, kas kuller saab mulle kauba tuua, kas ma saan taksoga koju või lapsed kooli viia, need on küsimused, mis määravad elukvaliteedi,» ütles Järvan. Ta leiab, et vanalinn peab muutuma igapäevaseks elukeskkonnaks, mitte püsima üksnes turismitsooni staatuses. Külaliskorteritele täiendavaid piiranguid ta ei poolda, pidades uusi regulatsioone praeguses majandusolukorras kahjulikuks.

SDE: register ja teadlik juhtimine

Tallinna revisjonikomisjoni esimees Madle Lippus (SDE) vaidleb abilinnapeale vastu: vanalinna probleem pole tema hinnangul autoliikluse puudus. Ta toob eeskujuna Telliskivi loomelinnaku, kus eri ettevõtted moodustavad tervikliku ja toimiva keskkonna.

«Inimesed üldiselt väärtustavad vanalinna elukeskkonnana ja nad tahavad siin elada. Linnana peaksime neid selles võimalikult hästi toetama, et elu vanalinnas oleks mugav, aga samal ajal säiliks piirkonna eripärased väärtused,» ütles Lippus.

Suurimaks probleemiks peab ta reguleerimata lühiajalist majutust, mis on vähendanud püsielanike arvu. Lippuse sõnul tuleks luua register kõigile lühiajalist majutust pakkuvatele ettevõtetele ning kehtestada neile hotellidega sarnased nõuded.

Keskerakond ja Reformierakond: taristu ja kinnisvara

Tallinna linnavarakomisjoni esimees Eha Võrk (Keskerakond) jagab muret ligipääsetavuse pärast, ettevõtted on kolinud kaasaegsetesse ärikeskustesse, kuhu pääseb autoga lihtsalt ligi. Vanalinn sobib tema hinnangul pigem butiikidele, kuid nende arengut piirab kohalike ostujõud. Võrk pakub välja ka paindlikuma kaubaveo korralduse hommikuti ja õhtuti.

Linnamajanduskomisjoni liige Sander Andla (Reformierakond) rõhutab terviklikku lähenemist: linn võiks koondada kogu kinnisvara juhtimise ühte kompetentsikeskusesse ning vajadusel müüa mittevajaliku vara. Andla toob konkreetse näite, seal, kus võimalik, võiks kõnniteed ja sõiduteed viia samale tasapinnale, et liikumine oleks mugavam nii lapsevankrile kui ka ratastoolile. Ta nimetab ka vanalinna munitsipaallasteaia rajamist ja Skoone bastioni arendamist puhkealaks.

«Linn ei peaks kedagi kuhugi tooma, küll aga saab ta luua sellise keskkonna, kuhu inimesed tahavad ise tulla,» lausus Andla.

Parempoolsed: käibemaks lämmatab elu vanalinnas

Linna arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Indrek Luberg (Parempoolsed) näeb probleemi laiemal majandusmaastikul. Tema hinnangul hakkab tühjade pindade arv kahanema alles siis, kui Eesti majandus uuesti tugevamalt kasvama hakkab.

«Praegune 24-protsendine käibemaks on selgelt liiga kõrge. Vanalinnast rääkimata, kuuleme viimasel ajal Tallinnas pidevalt uksi sulgevatest söögikohtadest. Kui käibemaks langeks tagasi 20 protsendile, näeksime vanalinnas taas ka rohkem elu,» ütles Luberg.

Ta kritiseerib ka linnavalitsuse kinnisvarapoliitikat, mille kohaselt eelistatakse kõrgeimat rendipakkumist, see soosib turistidele suunatud ärisid ja vähendab piirkonna mitmekesisust. Liiga jäigalt tõlgendatavad muinsuskaitsereeglid on sundinud mõne hoone omaniku valiku ette: kas kulukas renoveerimine või hoone lagunema jätmine. «Selliseid olukordi peaks muinsuskaitseamet kindlasti proovima vältida,» märkis Luberg.