Tallinna uue üldplaneeringu ideekorje paljastas kasvavad transpordiprobleemid

Tallinna linnavalitsus on analüüsinud elanike ettepanekuid uue üldplaneeringu tarvis, mis hakkab määrama linna arengut järgmistel aastakümnetel. Linnajuhid nentisid, et suurimaks väljakutseks on tihenev liiklus ja vajadus siduda pealinnaga naabervallad ühtseks transpordivõrguks.

Tallinna linnavalitsus avalikustas esmaspäeval elanike küsitluse ja ideekorje tulemused, mis moodustavad alusmaterjali pealinna uuele üldplaneeringule. See strateegiline dokument määrab linna arengusuunad lähikümnenditeks.

Küsitlusest selgus, et linlasi häirib enim liiklusmüra. Tallinna linnapea Peeter Raudsepp rõhutas pressikonverentsil, et aktiivne autokasutus ja vaikne elukeskkond on praeguse linnastruktuuri juures raskesti ühitatavad.

«Tallinna puhul peab mõistma, et transpordi mõttes toimib linn kui kaks linna. Ühest küljest on kohalikel elanikel vaja kiiret ühendust linnaosade vahel, mida nõudsid pea kõik vastajad, välja arvatud kesklinlased,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et noored pered, kes kolivad linna piiridest välja, sõltuvad sageli kahest autost, et jõuda töökohale, koolidesse või teenuseid tarbima.

Piirkondlik koostöö on vältimatu

Abilinnapea Tiit Terik rõhutas, et linna ei saa vaadelda ainult administratiivpiiride põhjal. Tema sõnul on otstarbekam vaadata Tallinna ja selle ümbruse valdasid, nagu Rae, Viimsi ja Saue, ühe teenusepiirkonnana.

«Kui vaadata Tallinna lennukist õhtusel ajal, siis on selgelt näha üks valgustatud tsoon. See regionaalne tervik vajab ühist lähenemist, eriti ühistranspordi võrgustiku osas,» märkis Terik. Ta nentis, et inimeste liikumisotsuseid mõjutab eelkõige mugavus ning kui teenused on koondunud pealinna, on pendelränne paratamatu.

Uue üldplaneeringu koostamine vältab nelja aasta vältel. Sel aastal keskendutakse alusuuringutele ja andmete kogumisele. Esialgse plaani projekt peaks valmima järgmisel aastal ning kogu protsess on kavandatud lõpetada 2030. aastal.