Tallinna Ülikooli uuring: pidev kõrvaklappide kasutamine pärsib lapse loomulikku taastumist

Kuigi kõrvaklapid on noortele tõhus vahend stressi maandamiseks ja ümbritsevast mürast eraldumiseks, hoiatavad teadlased, et pidev muusika kuulamine takistab aju loomulikku taastumisprotsessi. Eksperdid soovitavad leida aega ka vaikuse ja loodushelide jaoks, et toetada vaimset tervist.

Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori andmetel kasutab enam kui viiendik 9. klasside õpilastest kooliteel regulaarselt kõrvaklappe. See harjumus, mis aitab noortel end mürarikkas keskkonnas kaitsta ja oma meeleolu reguleerida, võib pikas perspektiivis tervist kahjustada ja takistada kognitiivset arengut.

Eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping selgitab, et lisaks hästi teadaolevale kuulmiskahjustuste ohule, mis kaasneb pikaajalise valju muusika kuulamisega, on oluline ka psühholoogiline aspekt. Pidev «väljalülitumine» kõrvaklappide abil tähendab, et noored eraldavad end ka loomulikust keskkonnast, mis on vajalik aju tähelepanu ja eneseregulatsiooni taastumiseks.

Loodushelid on vajalikud ajule

Kui inimene viibib looduslikus keskkonnas, saab tema tähelepanu spontaanselt puhata ja mõtetel lasta vabalt uidata. See on oluline arenguetapp, mis aitab vähendada stressi ja parandada vaimset võimekust. Kui aga noor veedab aega, isegi tervisespordiga tegeledes, pideva helitausta saatel, dikteerib meediasisend tema taju ning kaob võimalus juhuslike ja loomulike helide vahendusel taastuda.

Teadlased soovitavad kõrvaklappide kasutamist piirata ja jätta oma meeltele aega puhkamiseks. Vaikus ja juhuslikud keskkonnahelid on olulised elemendid, mis aitavad stressiga toime tulla oluliselt tõhusamalt kui väline muusikaline kontroll.