Tallinna Ülikooli prognoos: Eesti elanikkond võib sajandi lõpuks kahaneda alla 700 000

Tallinna Ülikooli teadlaste koostatud rahvastikuprognoos hoiatab, et madal sündimus koos tasakaalus rändega võib viia Eesti rahvaarvu sajandi lõpuks alla 700 000 piiri. Praeguse taseme säilitamiseks oleks vaja märkimisväärset sisserännet.

Tallinna Ülikooli teadlaste uus rahvastikuprognoos toob esile murettekitava stsenaariumi: kui sündimus jääb praegusele madalale tasemele ning ränne püsib tasakaalus, võib Eesti elanikkond kahaneda selle sajandi lõpuks alla 700 000 inimese — see tähendaks ligi poole praegusest rahvaarvust kaotamist.

Uuringu kohaselt on rahvastiku arengu peamiseks mõjutajaks just sündimus, mis on Eestis jäänud pikalt alla taastetaseme. Teadlaste hinnangul vajaks Eesti praeguse rahvaarvu säilitamiseks olulist sisserännet, mis korvaks loomuliku iibe negatiivse saldo.

Rahvastiku kahanemine tähendab tõsiseid tagajärgi nii majandusele kui ka sotsiaalsüsteemile. Tööjõupuudus, pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ning avalike teenuste rahastamine on vaid mõned probleemid, mis muutuvad teravamateks, kui elanikkond kahaneb märkimisväärselt.

Eesti rahvaarv on viimastel kümnenditel kõikunud ligikaudu 1,3 miljoni ümber. Juhul kui realiseerub pessimistlik stsenaarium, seisab riik silmitsi väga tõsiste struktuurimuutuste vajadusega nii haridus-, tervishoiu- kui ka sotsiaalpoliitikas.

Tallinna Ülikooli uuring rõhutab, et poliitilised valikud sündimuse toetamisel ning rändepoliitikas on määrava tähtsusega — need otsused, mida tehakse lähiaastatel, kujundavad Eesti rahvastiku arengut kogu ülejäänud sajandi vältel.