Tallinna Ülikooli eesti filoloogia erialal langes tudengikandidaatide huvi

Tallinna Ülikooli eesti filoloogia õppekavale esitati tänavu poole vähem avaldusi kui varasematel aastatel, samas kui Tartu Ülikoolis on huvi püsinud stabiilsena. Eksperdid seostavad trendi eksliku arusaamaga, justkui vähendaks tehisintellekti areng keelespetsialistide vajadust tuleviku tööturul.

Tallinna Ülikooli eesti filoloogia erialale esitati tänavu märgatavalt vähem sisseastumisavaldusi kui eelnevatel aastatel. Sügisel alustab õpinguid 13 uut tudengit, kuigi ülikool on tõstnud õppekohtade arvu 40-ni, et rahuldada kasvavat vajadust eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele.

Väärarusaamad ja tööturg

Reili Argus, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktori kohusetäitja, nimetab languse põhjusena mitmeid tegureid. Üks olulisemaid on levinud väärarusaam, justkui muudaks tehisintellekti kiire areng keelealased spetsialistid tulevikus tarbetuks. „See võib omakorda tekitada eksliku ettekujutuse, et tekstide koostamisel ja toimetamisel pole tulevikus enam keelespetsialiste vaja,“ selgitab Argus.

Ta lisab, et noorte erialavalikuid mõjutavad ka ühiskonnas levinud hoiakud, mis hindavad pehmeid erialasid madalamalt. „Erialavalikuid võivad mõjutada ka ühiskonnas aeg-ajalt levivad hoiakud niinimetatud pehmete erialade suhtes, näiteks arvamus, et nende lõpetajatel on raskem tööd leida või et töövõimalused ja sissetulek on piiratud,“ märgib Argus. Ülikool plaanib edaspidi rõhutada filoloogia seoseid digikultuuri, keeletehnoloogia ja tehisintellektiga.

Tartu Ülikooli stabiilsus

Samal ajal on Tartu Ülikooli eesti- ja soome-ugri keeleteaduse eriala vastuvõtunäitajad püsinud stabiilsena. Ann Veismann, üldkeeleteaduse kaasprofessor, rõhutab, et keeleteadus hõlmab palju laiemat spektrit kui vaid grammatikat. „Keeleteaduse eriala pakub palju laiemaid teadmisi, hõlmates inimeseks olemise kõige sügavamaid kihte, inimese mõtlemist, ühiskondlikku käitumist, ajalugu jm,“ nendib Veismann. Õppekava annab tudengitele tugeva vundamendi ka digihumanitaarias ja arvutilingvistikas.

Tallinna Ülikooli tänavune lõpetaja Robin Lek, kes jätkab õpinguid kirjandusteaduse magistrantuuris, kummutab samuti arvamuse, nagu oleks filoloogia ühekülgne või kuiv valdkond. „Minu jaoks on lihtne leida tööd. Mind huvitavad väga erinevad kultuuriga seotud tööd nagu kirjutamine, tõlkimine ja toimetamine,“ ütleb Lek.

Riiklik vaade

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) suunab oma meetmed eelkõige õpetajakoolituse atraktiivsuse tõstmisele. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Aire Koik märgib, et õpetajate järelkasv on riiklik prioriteet. „Õpetajate järelkasv on Eesti riigi jaoks selge prioriteet juba aastaid,“ kinnitab Koik. Ministeerium on viimastel aastatel toetanud õpetajakoolitust lisakohtade ja 400-eurose igakuise stipendiumiga, mis on aidanud suurendada huvi pedagoogiliste erialade vastu.