Tallinna Ülikooli demograafid: sajandini elada ei garanteeri ükski imedieet

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadlased Michel Poulain ja Anne Herm analüüsisid pikaealisuse teaduslikke aluseid ning jõudsid järeldusele, et lühiajalised imetoidud ja ranged dieedid ei taga sajandat sünnipäeva. Tervislik eluviis aitab küll vähendada enneaegse surma riski ja pikendada terveid eluaastaid, kuid äärmist pikaealisust kujundab terve elu jooksul geneetika, elukeskkond ja sotsiaalsete tegurite koosmõju. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Minerva Medica.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadlased Michel Poulain ja Anne Herm on avaldanud teadustöö, milles seavad kahtluse alla laialt levinud arusaama, et lihtsate elustiilimuutustega on võimalik elada sajandi vanuseks. Teadlaste sõnul ei garanteeri ükski lühiajaline imetegevus ega range dieet sajandat sünnipäeva.

Mida teadus tegelikult ütleb

Meedia ja sotsiaalmeedia on täis lubadusi, mille kohaselt saab mõne lihtsa muudatusega eluiga märkimisväärselt pikendada. Teaduslik tegelikkus on aga palju keerukam. Poulain ja Herm analüüsisid varasemaid uuringuid tervena vananevate inimeste, sajandike ja pikaealisuse kogukondade kohta ning leidsid selge mustri: mõõdukas kehaline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine vähendavad krooniliste haiguste ja enneaegse surma riski ning pikendavad terveid eluaastaid, kuid ei lükka tingimata edasi inimese maksimaalset eluiga.

Seda illustreerivad ka paljude sajandike elulood, mis on sageli üsna vastuolulised, nende elus on esinenud ebatavalisi toitumisharjumusi ja pikki raskuste perioode.

Sinised tsoonid ja igapäevane mõõdukus

Teadlased toovad näitena nn siniseid tsoone, piirkondi, kus elab erakordselt palju pikaealiseid inimesi. Neis piirkondades ei ole pikaealisuse saladus jõusaalis higistamine, vaid igapäevatoimingutesse lõimitud mõõdukas liikumine, nagu kõndimine ja majapidamistööd. Ka nende inimeste toidulaud on olnud elu jooksul pigem tagasihoidlik ja stabiilne.

Olulist rolli mängisid uuringu kohaselt ka sotsiaalsed sidemed ja psühholoogiline vastupidavus. Tugev perekondlik toetus ja oskus igapäevase stressiga toime tulla aitavad säilitada emotsionaalset tasakaalu ka väga kõrges eas.

Pikaealisus kujuneb terve elu jooksul

Teadlaste põhijäreldus on selge: äärmist pikaealisust ei kujunda neli nädalat ranget tervisekuuri, vaid geneetiliste eelduste, elukeskkonna ja sotsiaalsete tegurite pidev koosmõju kogu elukaare vältel, millele lisandub ka suur annus elušanssi. Seega teeb meid pikaealiseks mitte hetkelised ranged keelud, vaid pidev ja mõõdukas kohanemine elu endaga.

Uurimistöö tulemused avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Minerva Medica.