Tallinna Ülikooli demograaf: noored kooselud muutuvad hapramaks

Tallinna Ülikooli demograaf Mark Gortfelder avaldab uuringute põhjal, et noorte üksindus pole peamine probleem, vaid pigem suhete ebastabiilsus ja laste saamise muutus mittekohustuslikuks. Kuigi kooselusid luuakse endiselt sama palju, on nende sisuline iseloom muutunud ning laste saamine pole enam ühiskonna normi osaks.

Tallinna Ülikooli demograaf Mark Gortfelder puhus saates "Otse uudistemajast" ümber populaarset arusaama, et noorte rahvastik kannatab peamiselt üksinduse all. Tema analüüsi kohaselt pole noorte üksindus tegelikult suurim demograafiline väljakutse, mida Eesti ühiskond silmitsi seisab.

Gortfelderi sõnul jätkavad noored endiselt kooselude loomist ligikaudu sama ulatuses nagu varasematel aastakümnetel. Siiski on märgatav muutus suhete iseloomus ja nende püsivuses. Kooselusid iseloomustab suurem ebakindlus ja ebastabiilsus, mistõttu pikaajaline plaanimine ja otsused, nagu laste saamine, muutuvad keerulisemaks.

Demograafi analüüsi järgi seisneb sünd- ja rahvastikuprobleemi tegelik tuum asjaolus, et laste saamine pole enam kaasaegses ühiskonnas loomulik normi osaks. Noortel on erinevad prioriteedid ja valikud, ning bioloogiline imperatiivsus on taandunud isiklikele otsustele ja elustiilivõimalustele. See muutus peegeldab laiemaid ühiskondlikke muutusi, kus indiviidi autonoomia ja valikuvabadus on võtnud ülekaaluse traditsioonilisest perekonnaloost.

Gortfelderi seisukohast lähtudes nõuab demograafilise kriisi lahendamine mitteainult suhetest rääkimist, vaid tõsiseid pingutusi, mis toetaksid perekonna ja laste kasvatamise institutsioone. Ühiskond peab looma tingimused, milles laste saamine näikse vastuvõetav ja jätkusuutlik valik, mitte surve või normatiivne kohustus.