Tallinna Tehnikaülikoolis uuritakse ränivetikate kasutamist kohtuekspertiisis

TalTechi doktorant Merle Dorsch arendab meetodeid ränivetikate kasutamiseks kohtuekspertiisis, et muuta nende tõenduslik väärtus rahvusvaheliselt usaldusväärsemaks. Uurimistöö keskendub nii uppumisjuhtumite analüüsile kui ka võimalusele siduda kahtlusaluseid tekstiilileidude põhjal konkreetsete sündmuspaikadega.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) doktorant Merle Dorsch töötab välja uusi lahendusi ränivetikate ehk diatomeede rakendamiseks kohtuekspertiisis. Uurimistöö eesmärk on muuta nende mikroorganismide analüüs rahvusvaheliselt usaldusväärsemaks ning laiendada nende kasutusvõimalusi väljaspool traditsioonilisi uppumisjuhtumite uurimisi.

Ränivetikad on mikroskoopilised üherakulised organismid, mida leidub peaaegu kõigis veekogudes. Nende oluline omadus kohtuekspertiisi seisukohast on ränidioksiidist valmistatud kestade vastupidavus, mis säilib ka pärast bioloogilise materjali lagunemist. Uppumisjuhtumite puhul võib vette sattunud vesi koos ränivetikatega jõuda kopsudesse ja sealt vereringe kaudu edasi teistesse elunditesse, pakkudes uurijatele väärtuslikku teavet surma asjaolude kohta.

Uued võimalused tõendite analüüsis

Dorsch uurib ränivetikate potentsiaali ka tekstiilide analüüsimisel. Kui teadlastel õnnestub tõestada nende mikroorganismide pikaajaline säilimine rõivastel, võib see aidata tuvastada, kas kahtlustatav on viibinud kuriteopaigas. Sündmuskohalt kogutud vetikaproovide võrdlemine riietelt leitud jälgedega annab võimaluse rekonstrueerida liikumistrajektoore ja kontrollida, kas laip on pärast surma ümber paigutatud.

Hoolimata meetodi potentsiaalist, rõhutab Dorsch, et ränivetikate analüüs ei saa kohtus asendada muid tõendeid. Tulemusi tuleb alati tõlgendada süsteemselt koos patoloogiliste leidude ja muu kättesaadava infoga. Üheks takistuseks meetodi laiemale levikule on rahvusvaheliste tööprotokollide puudumine.

Lisaks metoodilistele küsimustele on väljakutseks kõrge erialase kompetentsi vajadus, kuna mikroskoobi all on paljud vetikaliigid visuaalselt väga sarnased. Praegune uurimistöö püüab neile probleemidele lahendust leida, et muuta ränivetikate analüüs kohtumeditsiinis standardsemaks ja täpsemaks tööriistaks.